Vastukaja: jäägem tulu maksustamise juurde

Artikkel ilmus Äripäevas 8. veebruaril

Kasumi liikumine alt üles emaettevõtte suunas ei pea olema igal juhul maksustatav, kirjutab advokaadibüroo Cobalt partner ja maksuõiguse valdkonna juht Egon Talur vastukajana Äripäeva käsitlustele maksuameti plaanist muuta nn debt push-down’iga ettevõtte ostmine tulumaksuga maksustatavaks.

Äripäev on oma artiklite ja juhtkirja tonaalsusega valinud selles diskussioonis veidi üllatava poole. Ei tahaks uskuda, et liberaalse majandusmõtte eest seisnud väljaanne sellises suunas (riigi täitevvõimu sekkumist sedavõrd palju jaatav lähenemine) kaldu on vajunud. Võib-olla tuleks laiemat pilti vaadata, et asjad konteksti panna?

Äripäev leiab, et debt push-down on halb ja see „/…/ koormab riigikassat ja on ka teiste, ausalt dividendidena kasumit kasseerivate ettevõtete suhtes ebaaus konkurentsieelis“. Siin tuleks võtta samm tagasi ning mõelda selle peale, mis on tulumaksustamise eesmärk ja mis on maksu kogumise tehnika. Selleks tuleks minna ajas veidi tagasi, tulumaksuseaduse algusaegadesse.

Tol ajal sõnastati uuenduslik ja kaasaegne tulumaks selliselt, et kuniks raha jääb ettevõtlusesse ja Eestisse, pole selle maksustamise järele tarvidust – maksustame, kui raha lahkub ettevõtlussfäärist eratarbimisse või Eestist välja, kui pole enam kontrolli selle üle, mis rahast edaspidi saab. Üsna kiirelt saadi aru, et nii kaovad maksulaekumised sootuks (lisaks mitteresidentide ebavõrdsele kohtlemisele) ning tehniliselt toodi maksustamise hetkeks esimene kasumijaotamine ja vabastati edasine kasumijaotus tulumaksust.

Ehk siis: dividendilt tulumaksu maksmine oli selline maksutehniline muudatus, mis korjas tulumaksu esimesel ringil ära ja vabastas järgmised kasumijaotused tulumaksust. Sellel muudatusel oli oluline mõju maksumaksjatele ja positiivne mõju riigi maksulaekumistele.

Kas seda peetigi silmas?

Kas see „aus dividendimaksmine“ fondiinvesteeringute olukorras on eelduslik käitumine, mida riigikogu sajandivahetuse paiku tulumaksuseadust vastu võttes või paar aastat hiljem seadust muutes silmas pidas? Et kui fond teeb investeeringu, siis laenu osalt tuleks kohe tulumaks ära tasuda juba investeeringu tegemisel?

Ma olen täiesti kindel, et seda ei peetud silmas. Kui oleks peetud, oleks see seadusesse vastavalt kirjutatud nii, et turuosalised ei oleks teadmatusest 23 aastat käitunud nõnda, nagu nad käituvad (Äripäeva sõnul „skeemitavad“). Ka arutelul käidi välja, et seni on kehtinud printsiip, et tulumaksu makstakse investeeringust väljumisel, mitte investeeringut tehes.

Juhendi ümber toimuva arutelu aksioomiks näib olevat, et kui maksustamata raha (kasum) liigub alt üles emaettevõtja suunas, peab see igal juhul olema maksustatav. Tegelikult mitte. Nagu ma viitasin, siis esimeses tulumaksuseaduses sellist kavatsust ei olnud, see tuli alles hiljem. Ja hiljem tuli kah üksnes väikesele osale tehingutest – dividendide maksmisele.

Läks veel aega mööda, kui leiti, et kapitali vähendamine peaks olema sarnaselt maksustatud. Eriti osas, mis puudutab vaba omakapitali vähendamist ja väljamaksmist suuremas ulatuses, kui seda on sisse makstud.

Nüüd me oleme jõudnud siia, kus arvatakse, et ka teatud laenude tagasimaksed peaksid olema maksustatud tulumaksuga, kuid erinevus eelmistest kordadest on see, et seadusandjal oli tookord võimalik sõna sekka öelda. Hetkel aga näikse arvatavat, et maksuhalduril on piisav pädevus uusi maksustamise aluseid luua.

Laps koos pesuveega

On ilmne, et täiendavat maksutulu püütakse leida olukorras, kus kehtiv õigus seda ette ei näe ja mida Äripäev nimetab halliks alaks. Ma soovitaks küsida riigikogult, kas need olukorrad peaksid olema maksustatavad. Sel juhul oleks riigikogul hea õigusloome tava kohase menetluse käigus võimalik hinnata muudatuse mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja maksulaekumistele ning olenevalt sellest, kui suur on selle mõtteharjutuse tulemusel saavutatav pluss või miinus, otsustada, kas meil on seda muudatust vaja.

Viimase aja arutelude käigus on jäänud mulje, et frustratsiooni tekitab eelkõige kahtlase väärtusega seotud isikute vaheliste kunstlike maksuskeemide mittemaksustamine. See lükkas liikvele juhendi koostamise, kuid koos pesuveega visatakse nüüd ka laps välja. Ma tuletan meelde, et maksuseaduste kuritarvituste tarbeks on maksuhalduril olemas päris esinduslik arsenal seadusesätteid ning neid tuleks kohasel viisil rakendada, sealhulgas eelnimetatud kahtlase väärtusega tehingute puhul.

Meelde tuletamist väärib seegi, et juba aastal 2009 on riigikohus kinnitanud, et maksukohustuslasel peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. See põhimõte kehtib ka täna ja maksuhalduri juhend seda ei väära.