Vandeadvokaat Liina Jents: neli küsimust, mida küsida endalt enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist

Artikkel ilmus 5. mail 2020 Äripäeva teemaveebis Kaubandus.ee 

Tänane olukord majanduses on COVID-19 pandeemia tõttu ettevõtjatele väga keeruline. Tavapärase töö vähenemine ja kodus püsimine on aga heaks kasvulavaks uutele äriideedele. Kui uue ärisuunaga kaasneb ka uue brändi loomine, siis ei tohiks ära unustada selle tähise kaubamärgina registreerimist. Vastasel juhul võib keegi teine soovitud kaubamärgi Sinu asemel ise registreerida ja takistada Sul selle tähise all turul tegutsemist ning ise kaubamärgi tuntuse nimel tehtud tööst kasu lõigata. Õigeaegne kaubamärgi registreerimine on väga oluline, aga ka siin kehtib põhimõte, et tark ei torma. Et tulevikus ei peaks hakkama oma hea idee rakendamise asemel kohtuuski kulutama ja re-brändinguga tegelema, tuleks enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist teha ära korralik eeltöö. Halba ei tee ka oma seni kasutuses olevate tähiste osas inventuuri tegemine veendumaks, kas tegelikult kasutuses olevad kaubamärgid on ka registris korrektselt registreeritud. Enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist võiks endale esitada järgmised neli küsimust.

1. Millist tähist ma soovin kaubamärgina registreerida? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi peamine ülesanne on anda selle kauba või teenuse tarbijale infot, et seda toodet või teenust pakub just konkreetne ettevõtja. Kaubamärk võimaldab tarbijal niisiis hõlpsasti talle huvipakkuva kauba või teenuse teiste pakkujate seast üles leida. Kaubamärgi väljatöötamisel peakski just kaubamärgi peamisest eesmärgist lähtuma ja leidma tähise, mis on teistest turul olijatest eristuv, kuid samas tarbijatele hästi meeldejääv. Kaubamärgiks sobivate tähiste ring on täna üsna lai. Kaubamärk võib koosneda sõnadest, kujutistest või sõnade ja kujutise kombinatsioonist, aga ka helist, mustrist, liikumisest või hoopis 3D kujutisest. Juhul kui valik osutub kujutise, heli, audiovisuaalse tähise vmt kasuks, ei tohi unustada, et nende puhul on tegemist autoriõigusega kaitstavate teostega. See tähendab, et juhul kui Sa ise ei ole selle autor, eeldab tähise kasutamine kaubamärgina kokkulepet selle autoriga. Kaubamärgi valikul peab arvestama ka tähise üldise sobivusega kaubamärgiks. Mitte keegi ei saa enda nimele registreerida eristusvõimetut ja kirjeldavat tähist, kuivõrd esiteks ei täidaks kaubamärk sellisel juhul oma peamist ülesannet. Teiseks, teiste turul olijate eest ei saa lukku panna tähiseid, mis antud teenust või kaupa iseloomustavad. Patendiamet on seetõttu näiteks keeldunud tähiste „LIGHT“ (toiduained) ja „SAAREMAA MESI“ (mesi) registreerimisest. Samuti ei lähe registris läbi tähised, mis on eksitavad või vastuolus heade kommetega. Näiteks on praktikas peetud ebasobivaks kaubamärgiks tähist „KOOL“ tubakatoodete osas.

2. Mis valdkonnas ma soovin kaubamärki kasutama hakata? Kaubamärk registreeritakse alati seoses konkreetsete kaupade ja teenustega. Siinkohal aga tasub mõelda mitu sammu ette. Arvestama peab seda, et kaubamärk saab õiguskaitse alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui kaubamärk registreeritakse, siis tagasiulatuvalt alates sellest päevast on kaubamärgi omanikul ainuõigus kaubamärki kasutada ja keelata teistel samasuguse ja sarnane tähise kasutamist. Järelikult peaks registreering hõlmama kõiki tänaseid tegevusi, aga arvesse tasuks võtta ka tulevikuplaane. Oluline on kohe alguses mõnevõrra laiemalt mõelda just seetõttu, et hiljem kaubamärgi registreeringule uusi kaupu või teenuseid lisada ei saa. Kaupade ja teenuste lisandumisel tuleb alati esitada uus taotlus, millel on ka hilisem kuupäev. Samas ei tasu ka üle pingutada ja kaubamärgi registreeringusse kokku panna kõikvõimalikke teenuseid, millega ei ole kunagi plaanis tegelema hakata, kuivõrd iga täiendava kauba/teenuse klassi eest tuleb tasuda täiendav lõiv. Lisaks kulutuste suurendamisele suurendatakse sellega ka võimalikku konfliktiohtu juba olemasolevate kaubamärkidega. Meeles tasub pidada ka asjaolu, et registreeritud kaubamärki on võimalik kaupade ja teenuste osas, mille suhtes seda tegelikult ei ole viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud, vaidlustada.

3. Kus ma soovin kaubamärki kasutama hakata? Järgmise sammuna tasub mõelda, et kus riigis või regioonis soovitakse oma kaupa ja teenust kaubamärgi all pakkuma hakata. Ka siin tasub mitu sammu ette planeerida. Nimelt on kaubamärk territoriaalne ja omab õiguskaitset selles riigis/regioonis, kus ta on registreeritud. Kui on huvi oma kaupu või teenuseid pakkuda vaid Eesti turul, siis piisab Eesti kaubamärgi registreeringust. Kui vaadata aga laiemalt ja silmapiiril on rohkem Euroopa riike, tasub kaaluda Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist. Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi abil on ühe taotlusega võimalik saada kaubamärgile õiguskaitse kogu Euroopa Liidus tervikuna. Veel suuremate maailmavallutusplaanide korral tuleb appi kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteem. See süsteem annab kaubamärgiomanikule võimaluse kaitsta kaubamärki paljudes riikides, esitades ühe taotluse oma riigi või regiooni ameti kaudu. Seega saab näiteks Eesti äriühing Eesti Patendiameti kaudu esitada taotluse kaubamärgi registreerimiseks vastavatele ametitele Hiinas, Venemaal või Malaisias. Seni kuni sihtriigi ametites registreeringuga probleeme ei teki, ei ole vajadust ka kohaliku esindaja järgi. Kulude osas on see märgatav kokkuhoid võrreldes sellega, kui peaks igas huvipakkuvas riigis leidma endale ainuüksi taotluse esitamiseks kohaliku esindaja.

4. Ega sellist või väga sarnast kaubamärki ei ole keegi juba registreerinud? Kui kaubamärk on välja valitud, kaubad/teenused on paigas ja ka riikide valik on tehtud, siis on jäänud veel üks väga oluline samm, mis tihti kahjuks ununeb. Nimelt võib juhtuda, et keegi on juba samasuguse või sarnase kaubamärgi samade või samaliigiliste kaupade/teenuste osas registreerinud. Euroopa Liidu ega Eesti vastav amet ei tee ise kaubamärgi registreerimisel varasemate õiguste osas ekspertiisi. See tähendab, et ametid ei kontrolli, kas on mõni varasem tähis (kaubamärk, ärinimi vm), mille õigusi uue kaubamärgi registreerimisega rikutakse. Kohustus seda kontrollida on vaid kaubamärgi registreerimise taotluse esitajal. Mõistlik on kontroll teostada enne taotluse esitamist, sest kui väga sarnane tähis samas valdkonnas on juba olemas, siis on võimalik oma tähises teha muudatusi, kuid muudatusi saab teha ainult enne taotluse esitamist. Kui taotlus on juba ära esitatud, siis kaubamärki ennast enam muuta ei saa ning kaupade/teenuste nimekirjas on võimalik teha vaid loetelu kitsendavaid muudatusi. Uute kaubamärkide registreerimist jälgivad see-eest aktiivselt varasemate kaubamärkide omanikud ja nende esindajad. Selleks on neil täna abiks mitmeid erinevaid tarkvaralahendusi, mis selle raske töö nende eest ära teevad. Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist on võimalik ka vaidlustada, tuginedes nii varasemale Euroopa Liidu kaubamärgile kui ka mõne liikmesriigi kaubamärgile või muule varasemale õigusele. Juhul, kui varasema registreeritud kaubamärgi või muu õiguse tõttu osutub registreerimine võimatuks, tuleb loobuda Euroopa Liidu kaubamärgi registreeringust. Kui takistus esineb vaid osades liikmesriikides, siis on võimalik ka Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse muutmine riigisiseseks taotluseks nendes riikides, kus takistusi ei ole. Eesti kaubamärgi registreerimisel tuleb kontrollida nii Eesti kaubamärke kui ka Euroopa Liidu kaubamärke. Välistatud ei ole olukord, et kaubamärk on registreeritud ja varasema kaubamärgi omanik ei ole seda registreerimise protsessi käigus vaidlustanud, kuid mõni aeg hiljem saab ta kaubamärgist teada ja nõuab seejärel kaubamärgi kasutamise lõpetamist ja registreeringu tühistamist. Sellega võib kaasneda ka kahju hüvitamise nõue senise tema õigusi rikkuva kasutamise eest. Seega on põhjalik otsing enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist äärmiselt oluline ja võib kokku hoida suuri kulutusi, mis võivad kaasneda nii vaidluste kui ka uue kaubamärgi väljatöötamisega.

Kaubamärgi registreerimise taotluse õigeaegne esitamine on väga oluline. Samas ei tasu sellega kunagi kiirustada, vaid alati tuleks leida enne seda piisavalt aega, et panna paika oma plaanid ja teha ära korralik eeltöö. Tulevikus tasub see kuhjaga ära ja võimaldab ettevõtjal edaspidi õiguslike vaidluste lahendamise asemel pühenduda oma põhitegevusele. Juhul, kui isik ise selle kõigega hätta jääb, siis tasub appi võtta kaubamärgi valdkonnas tegutsev patendivolinik, kes saab olla esindajaks nii Eesti Patendiametis kui ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis ning kõik vajalikud toimingud taotleja nimel ära teha.

Tekkinud küsimuste korral võta ühendust meie vandeadvokaadi ja patendivoliniku kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ning geograafilise tähise valdkonnas Liina Jentsiga.