Vandeadvokaat Kadri Matteus ja Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni esimees Heiki Meos: ülepaisutatud nõuded kutsekvalifikatsioonidele toovad riigihangetesse pingeid

Artikkel ilmus 12. mail Äripäeva Ehitusuudistes. 

Riigihangetes seatakse kvalifitseerimistingimusi, mille eesmärgiks on seada lävend ettevõtjate jaoks ja hinnata üksnes nende pakkujate pakkumusi, kellel on võimekus lepingu täitmiseks. Kvalifitseerimistingimused peavad olema seotud hankelepingu sisuga ning olema sealjuures proportsionaalsed. Vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktika kohaselt on kvalifitseerimise tingimus kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Kvalifitseerimise tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita, ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, näiteks teistsuguse, kergema tingimuse kaudu. Kvalifitseerimise tingimus on vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega sellisel juhul, kui see ei ole hankelepingu täitmise võime eeldusena kohane ja/või vajalik ja ei anna piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta sõlmitavat hankelepingut täita. Kui pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga, ei ole asjaomane tingimus õiguspärane.

Üheks selliseks kvalifitseerimistingimuseks on spetsialisti kutsekvalifikatsioon – hankija võib nõuda andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on ehitustööde juhtimiseks vajalikud (RHS § 101 lg 1 p 6).

Ehitustööde teostamine on üldjuhul reguleeritud tegevus ning ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg 1 ja 2 alusel peab ehitusettevõtja omama õiguslikku suhet pädeva isikuga, kellel on kutseseaduse kohane kutse (või muu pädevustunnistus).

Näiteks, kui hankelepingu esemeks on koolihoone ehitus, siis võib seada tingimuse, et projekti- või objektijuht peab olema isik, kellel on ehitusinseneri kutse hoonete ehituse allerialal ehitustegevuse juhtimise ametialal. Kutsetaseme nõue sõltub koolihoones samaaegselt viibivate inimeste hulgast või siis hoone gabariitidest/keerukusest tulenevalt vastava eriala kutsestandardiga sätestatud määrangutest.

Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel.

Ehitusinseneri kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kolmel EKR (Eesti kvalifikatsiooniraamistik) tasemel:

– Ehitusinsener, tase 6

– Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

– Volitatud ehitusinsener, tase 8

EKR tasemed 6-8 on kõrghariduse kvalifikatsioonid, kus tase 6. eeldab bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusdiplomit, tase 7 magistrikraadi või 5-aastast ülikooliõpet ja tase 8. doktorikraadi või vajalikku eelnevat töökogemust tase 7 põhjal. Hariduse osas eksisteerivad ka erijuhud, mil on piisava täiendõppe ja töökogemuse korral võimalik saada 6. taseme kutse ka teatud keskerihariduse korral.

Küsimus, kas projekti- või objektijuhil (kutsestandardi mõistes ehitustegevuse juht) peab olema 6., 7. või 8. taseme kutse sõltub ehitatavast objektist. Liiga tihti ja kergekäeliselt seatakse riigihankes tingimuseks, et objekti- või projektijuhil peab olema 7. taseme kutse ehk olema nt diplomeeritud ehitusinsener. Tegelikult piisab EhS ja vastava kutsestandardi alusel koolihoone ehitamiseks ka 6. taseme kutsest senikaua kuni näiteks koolihoone mahub järgmiste parameetrite sisse:

Maapinnast kuni 45 m kõrguste ja kuni 8 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine silletega kuni:

– monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m

– monteeritavad konstruktsioonid kuni 25 m

– teraskonstruktsioonid kuni 36 m

– puitkonstruktsioonid kuni 18 m

– komposiitkonstruktsioonid kuni 18 m

Eelnimetatud piirangutega ehitiste piirdekonstruktsioonide ja palkmajade ehitamine.

Või siis samaaegselt hoones viibivate kasutajate/inimeste arv on alla 100 või kui hoonenetopind on alla 10 000 m².

Juhul, kui koolihoone mistahes parameeter ületab eeltoodut, alles siis on asjakohane nõuda 7. taseme kutset. Kui ehitatav koolihoone peaks lausa ületama 100 m kõrguskünnist või on samaaegseid kasutajaid üle 500 või netopind suurem kui 20 000 m², on asjakohane nõuda 8. taseme kutset.

Nagu enne öeldud, nõutakse riigihangetes liigagi kergekäeliselt 7. taseme kutset objekti osas, mis oma lahenduselt või kasutuseesmärgilt üldsegi ei eelda 7. taseme kutset.

Selline ülepingutatud kvalifitseerimistingimus võib olla nii ebakohane kui ebaproportsionaalne, kuna kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga ning seetõttu on kvalifitseerimistingimus õigusvastane ja põhjendamatult konkurentsi piirav. Teisalt tekitab see ebamõistlikku survet taotleda kõrgema taseme kutset ilma sellekohaste eelduste täitmiseta.

Riigihanke nõuded seavad surve alla ka kutse andjad, kes väljastavad kutsetunnistusi lähtuvalt ehitusinseneri haridustest, töökogemusest ja tõendatud oskustest. Harvad ei ole olukorrad, kus 7. taseme kutset nõutakse lausa kohtus vaatamata puudulikule haridusele või töökogemusele põhjendades seda asjaoluga, et hankijad nõuvad riigihankes 7. taseme kutset.

Kokkuvõttes peaksid hankijad riigihanget ette valmistades hindama, millise taseme kutse on konkreetsete ehitustööde teostamiseks, projekteerimiseks ja järelevalveks piisav ning seadma kvalifitseerimistingimuseks kohase ja proportsionaalse nõude kutsetasemele. Rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes peab hankija aktsepteerima ka välismaiste pakkujate spetsialiste ja nende võrdväärseid kutseid koduriigis.

Kutsetaseme osas ülepingutatud nõudeid kohtab ka erahangetes, mitte üksnes riigihangete puhul,  samuti nii projekteerimise kui järelevalve teenuse tellimisel.