Välisõhu kvaliteedi direktiivi muudatused said Euroopa Parlamendis heakskiidu

2022. aasta lõpus algatatud õhukvaliteedi direktiivi muudatused on jõudnud kehtestamise lävele. Kui EL Nõukogu jõudis möödunud aasta novembris kokkuleppele nn üldise lähenemise üle, siis käesoleva aasta veebruaris sõlmiti põhimõtteline kokkulepe direktiivi teksti osas ka Euroopa Parlamendiga. 24. aprillil andis Parlament direktiivi tekstile omapoolse heakskiidu.

Direktiiv näeb välisõhus sisalduvatele saasteainetele ette senisest rangemad piirväärtused, mis tuleb saavutada juba 2030. aasta alguseks. Kahe peamise inimtervist mõjutava saasteaine – väga väikeste tahkete osakeste ning lämmastikdioksiidi – lubatavad tasemed välisõhus ehk piirväärtused vähenevad senisega võrreldes enam kui poole võrra. Eesti õhukvaliteet vastab juba praegu enamike näitajate osas uutele piirmääradele, mistõttu uute eesmärkide saavutamine ei tohiks katsumusi valmistada. Eelkõige võib sihtmärkide saavutamine Euroopa Keskkonnaagentuuri iga-aastase õhukvaliteedi analüüsi tulemuste põhjal nõuda panustamist Kesk-Euroopas, kus mitme näitaja tulemused on järjepidevalt piiripealsed ka tänaste nõuete osas. Ühtlasi peavad liikmesriigid hakkama linnades rohkemates kohtades õhukvaliteeti kontrollima. Õhukvaliteedi standardid vaadatakse uuesti üle esmalt 2031. aasta lõpuks ning seejärel iga viie aasta järel. Üksikisikutele on direktiiviga ette nähtud nõudeõigus riigi vastu olukorras, kus isikule põhjustatakse õhukvaliteedi nõuete järgimata jätmisega tervisekahju.

Hetkel ootab direktiivi uus versioon viimset heakskiitu EL Nõukogult, seejärel avalikustatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub 20 päeva jooksul. Liikmesriigid peavad nõuded siseriiklikku õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest.