Valdkonnajuht Kristina Schotter: uuemast kohtupraktikast dividendide jaotamise küsimuses

Artikkel ilmus 30. augustil 2024 Äripäevas.

Aktsionäride ja osanike jaoks on praktikas tihti mureks, kas ja kuidas neil õnnestub enda osalusega äriühingust ka dividende saada. Riigikohus on oma värskemas praktikas põhjalikult tegelenud dividendide jaotamise nõudeõiguse probleemidega.

Esmalt lahendas Riigikohus AS Pärnu REV kaasuses küsimust, millised võimalused on aktsiaseltsil mitte maksta aktsionärile dividende välja olukorras, kus dividendi maksmine on juba üldkoosolekul otsustatud, kuid peale seda aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb selliselt, et ei võimalda (enam) dividendi maksta.

Seaduse järgi on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku poolt juba otsustatud dividendi väljamaksmist. Seda otsust ei saa hiljem uue otsusega olematuks muuta, ilma et kõik aktsionärid sellega nõustuksid.

Siiski leidis Riigikohus, et olukord on teine, kui juba otsustatud dividendi väljamaksmine tooks kaasa aktsiaseltsi maksejõuetuks muutumise või maksejõuetuse tekkimise ohu.

Taolisel juhul on aktsionäri poolt dividendi väljamaksmise nõudmine vastuolus tema lojaalsuskohustusega aktsiaseltsi suhtes. Sellises olukorras tuleb eelistada ühingu üldisi huve, s.o ühe aktsionäri huvile tuleb eelistada aktsiaseltsi tegutsema jäämist.

Riigikohus asus seisukohale, et aktsiaseltsil on õigus esitada aktsionäri dividendinõudele ajutine vastuväide kuni majandusliku olukorra paranemiseni. Olukorras, kus majanduslik seis on aga halvenenud nii, et dividendi saaks maksta üksnes osaliselt, on ka õigus keelduda maksmisest vaid osaliselt, kõiki aktsionäre võrdselt koheldes.

Samuti on juhul, kui suurem osa aktsionäre on üldkoosolekul otsustanud loobuda oma dividendinõudest, aktsiaseltsil taolises olukorras õigus nõuda ka ülejäänud aktsionäridelt oma nõudest loobumist ning keeldumise korral kohtu kaudu seda nõusolekut neilt ka hageda.

OÜ FCC Betoonitööd kaasuses on Riigikohus leidnud ka seda, et juhatuse liige ei või osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg ning olemasolevast varast ei jätku selle tasumiseks. Oluline on aga silmas pidada, et see kohtulahend puudutab juhatuse liikme kohustusi ega ütle midagi äriühingu enda kohustuse kohta juba vastu võetud dividendiotsust täita.

Kolmas oluline hiljutine lahend on Eesti Traat OÜ kaasus, kus Riigikohus selgitas, kas ja kuidas on osaühingu osanikel võimalik kasumit jaotada mitte vastavalt nende osaluste proportsioonile, vaid võttes hoopis arvesse näiteks osanike tegelikku tööpanust.

Seaduse järgi makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei näe ette, et dividendi saamiseks peaks osanik üldse mingi tööpanuse andma, tegemist ongi passiivse omanikutuluga. Tihtilugu aga tunnevad suuremat tööpanust andvad osanikud, et õiglane oleks n-ö tegeliku töö tegijatele maksta ka suurem osa kasumist, kui neile, kes lasevad teistel kogu töö ära teha.

Sellega seoses selgitas Riigikohus, et osaühingu osanikud võivad tõepoolest põhikirjas otsustada jaotada kasumit ka mittevõrdeliselt osaluste suurusega. See aga eeldab, et:

1. põhikirjas kehtestatud seadusest erinev dividendi maksmise reegel on piisavalt määratletud ehk osanikule peab reeglist olema arusaadav, kuidas see konkreetselt mõjutab tema õigusi kasumi jaotamisel, ning taolise põhikirja reegli poolt on ühtlasi hääletanud kõik need osanikud, kelle õigusi võrreldes seaduses tooduga soovitakse piirata või on selline põhikiri jõustunud juba enne vastava isiku saamist osanikuks; või
2. põhikirjaga dividendi maksmise üle igakordne otsustamine antakse osanikele, täpsustamata konkreetsemat reeglit. Taolisel juhul peavad seadusest teistsuguses proportsioonis kasumi jaotamise otsuse poolt hääletama samuti kõik need osanikud, kes saaksid seadusjärgsest suurusest väiksema dividendi.

Ilmselt on põhikirja reegel piisavalt määratletud juhul, kui põhikirjas on kirjas konkreetsed osalusest erinevad protsendid puhaskasumist ühele ja teisele osanikule.

Neljandaks tasub märkida, et tänaseks ei ole muutunud Riigikohtu poolt juba pea 10 aastat tagasi võetud seisukoht, et seaduse järgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsionäridele dividendi üldse vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. See tähendab, et väikeaktsionäril, kes soovib saada aktsiaseltsist kasumit, ei ole võimalik nõuda äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes dividendi maksmise otsuse vastuvõtmist.

Kohtupraktikas on selle üle edasi vaieldud, nõudes muuhulgas ka aktsionäride/osanike lepingus kokku lepitut. Tänaseni ei ole kohtud sellist dividendide nõudeõigust aga (veel) jõustanud. Kui kaasaktsionär või osanik dividendikokkulepet rikub, on üldjuhul võimalik esitada üksnes leppetrahvinõudeid. Seda ka ainult siis, kui selles on kokku lepitud. Dividendikokkuleppe täitmist kohtu kaudu saavutada on keeruline.

Riigikohus on oma praktikas siiski leidnud , et kohus saab lugeda kohtuotsusega tehtuks osanike otsuse, kui osanikel oli seadusest, põhikirjast vm õiguslikust alusest tulenev kohustus teatud viisil hääletada, kuid nad ei teinud seda.

Sellise otsuse tegemiseks peab kohtul õiguslikke vahendeid kasutades, s.t lepingut või seadust tõlgendades, olema võimalik tuvastada, millise konkreetse ja kindla sisuga tahteavalduse pidi isik tegema. Seda ei ole kohtul võimalik teha olukorras, kus kostjal on diskretsiooniõigus tahteavalduse sisu määramiseks ning puuduvad õiguslikud kriteeriumid, et kindlaks teha, millisel konkreetsel viisil sellist diskretsiooniõigust teostada tuleks. Nii ei ole kohtul võimalik ega lubatud teostada aktsionäride/osanike asemel diskretsiooniõigust otsustamaks äriühingu juhtimisega seotud majanduslikke küsimusi, mille hulka kuulub ka välja makstavate dividendide (suuruse) määramine.

Kokkulepitud dividendi nõudeõiguse kohtu kaudu jõustamisel võiks edulootus suurem olla juhul, kui:

1. aktsionäride või osanike lepingus nähakse ette väga täpselt määratletud, tingimusteta, selge ning tõlgendamis- ja vaidlusruumi mittejättev kohustus hääletada dividendide jaotamise otsuse poolt ja
2. vastav hääletuskokkulepe on kajastatud ka põhikirjas ja
3. sellise kokkuleppe järgi on võimalik üheselt selgelt ja kaalutlusruumi mittejätvalt määratleda ka jaotamisele kuuluvate dividendide suurus, kasvõi miinimumsummana.

Taolisel juhul on enam lootust, et sõlmitud dividendikokkulepet on ka kohtu kaudu hiljem võimalik päriselt jõustada. Tänane kohtupraktika ei ole seda võimalust veel üheselt kinnitanud. Kuid värskemaid Riigikohtu seisukohti arvesse võttes võiks peatselt sellise lahendini jõudmise osas juba palju optimistlikum olla kui 10 aastat tagasi.