Maksuhaldur on ühel või teisel viisil oma seisukohta väljendanud juba aastaid ning nende hinnangul tuleb omandatud ettevõtte poolt iseenda omandamiseks võetud laenu tagasimakseid ja tasutud intressi lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, millelt kuulub tasumisele ettevõtte tulumaks. Tehingunõustajate seas tekitab see teema jätkuvalt eriarvamusi – mõned võtavad konservatiivsema lähenemise, teised aga jällegi liberaalsema. See on mh põhjustatud sellest, et täna kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on ideeliselt kõik siseriiklikud ühinemised ja jagunemised maksuneutraalsed ning asjaolu, et ühinemise tulemusel lähevad kaasa kõik ühendatava ühingu varad, kohustused ja õigused, ei tohiks lugeda maksueeliseks, mis on vastuolus tulumaksuseaduse sisu ja eesmärgiga.
Tõnu Kolts: Omandamistehingute kohal kõrgub jätkuvalt maksukirves
2023 - 03 - 20
Artikli autor: Tõnu Kolts
Artikkel avaldati 16.märtsil Postimehes.
- Ettevõtete omandamine peaks olema kooskõlas tulumaksuseadusega.
- Tulumaksuseaduse järgi on kõik riigisisesed ühinemised ja jagunemised maksuneutraalsed.
- Uus valitsus peaks arutama ka omandamistehinguid.
Omandamistehingud annavad maksueelise, mis aga pole kooskõlas tulumaksuseadusega, leiab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Tõnu Kolts.
Omandamistehingud viiakse turul jätkuvalt läbi kasutades nn debt push down-struktuuri. Maksuhalduri hinnangul saadakse aga sellise struktuuri kasutamisega maksueelis, mis on vastuolus tulumaksuseaduse sisu ja eesmärgiga. Seadusega vastuolus olev maksueelis seisneb ennekõike selles, et omandatud ettevõte jääb teenindama tema omandamiseks võetud laenu ning riigile ei laeku mingit maksutulu. Selle illustreerimiseks on toodud järgmine lihtsustatud näide.
Kui ettevõte A soovib omandada ettevõtte B, siis omandab ta kõik B aktsiad viimase aktsionäridelt. Kui nüüd A finantseerib ostu läbi pangalaenu või muu sarnase instrumendi (nt võlakirjad), siis laenu teenindamiseks tulev raha tuleb reeglina B kasumist. Kasumi jaotamisel B poolt A-le kuulub tasumisele aga tulumaks, mistõttu laenu teenindamine on alati tulumaksu võrra kallim. Selline näeb välja nö tavapärane omandamistehing.
Nn debt push down-struktuuri kohaselt asutab A aga enne B omandamist äriühingu C ning omandamistehing viiakse läbi C ja B vahel. C on siis spetsiaalselt omandamiseks asutatud eraldiseisev äriühing. Sealjuures võtab tehingu finantseerimiseks laenu C, mitte A. Pärast omandamistehingu läbiviimist omab A osalust B-s läbi C, millel on kohustused panga ees. Lisaks omandamisele toimub aga debt push down struktuuri kohaselt nüüd ka C ja B ühinemine, mille tulemusel C lõppeb ja ühineb B-ga (mh läheb B-le üle kohustus tasuda laenu pangale). Sellisel juhul aga ei ole nüüd laenu teenindamiseks vaja enam jaotata kasumit, millelt kuuluks tasumisele tulumaks, vaid laenu teenindab B oma igapäevasest majandustegevusest saadud tulust ning selles seisnebki lubamatu maksueelise saamine.
Seni ei ole maksuhaldur teadaolevalt veel ka ühtegi sellist tehingut vaidlustanud ja proovinud laenu- ja intressi tagasimakseid maksustada. Küll aga on antud vastavasisulisi vastuseid päringutele. Erinevad lähenemised võivad ka välisinvestorites tekitada teatud ebakindlust. Tõsi on ka see, et tänast tulumaksuseadust koostades ei mõeldud nn debt push down-struktuuri kasutamisele, mistõttu ei ole see ka reguleeritud ning maksuhaldur lähtub tehingu/maksete ümberkvalifitseerimise sätetest.
Kui nn debt push down-struktuuri kasutamine ühemõtteliselt keelatakse, omab see kindlasti teatud mõju ka Eesti majandusele, kuna välisinvestorid võivad olla harjunud sellise struktuuri kasutamisega ning ei ole nõus maksma seetõttu kõrgemat hinda omandatava ettevõtte eest.
Antud teemat tuleks aga vaadata laiemalt kui lihtsalt mõne järjekordse tulumaksuseaduse sätte tõlgendamist, kuna see omab olulist mõju omandamistehingute turule. Ehk tegemist on maksupoliitilise otsusega, mille osas peaks seisukoha võtma uus valitsus, misjärel tasuks kaaluda ka seaduse täiendamist, kuna tänane ebaselgus ja ebakindlus ei ole kasulik kellelegi. Ette on tulnud olukordi, kus tehingu ühe poole nõustaja ütleb, et selliselt tehtud tehingud ei kujuta mingit riski ning teise poole nõustaja ütleb vastupidist. Samuti on isegi mõni tehing ära jäänud, kuna ajalooliselt on ühing selliselt omandatud ja maksuriski ei saa välistada.
Kui nn debt push down-struktuuri kasutamine ühemõtteliselt keelatakse, omab see kindlasti teatud mõju ka Eesti majandusele, kuna välisinvestorid võivad olla harjunud sellise struktuuri kasutamisega ning ei ole nõus maksma seetõttu kõrgemat hinda omandatava ettevõtte eest. See tähendab, et omandamistehingud muutuvad sisuliselt 25 protsendi võrra kallimaks omandaja jaoks, kui nn debt push down-struktuuri kasutamine keelatakse. Kui välisinvestorid pööravad pilgud mujale, siis võib jääda Eesti omanikel müügist saadavad vahendid saamata, mida investeerida Eesti majandusse. Teisalt kindlasti teatud maksueelis nn debt push down-struktuuri kasutamisega saadakse.
Kui nüüd pärast valimisi koalitsiooni moodustavad parteid on läbi arutanud ja vaielnud kui suur saab olema maksuvabatulu või milline saab olema «täiendatud» versioon kehtivast astmelisest tulumaksust, siis tasuks lisaks võtta selge seisukoht ka debt push down- struktuuri kasutamise osa ja see kommunikeerida Rahandusministeeriumile, kes saab siis koostada vastava eelnõu. Kuigi see teema ei puuduta otse füüsilise isiku tulu, omab see kindlasti mõju kogu Eesti majanduse käekäigule ning tänane teatud ebaselge olukord ei ole hea kellelegi.