Rauno Ligi ja Karl Metsküll: kas Konkurentsiamet asub põllumajandus- ja toiduainetööstust raputama?

Artikkel ilmus 18. märts 2025 Äripäeva Põllumajandus teemaveebis. 

2019.aastast kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Eesti võttis direktiivi üle 2021. aastal põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega (PTEKS). Regulatsioon kehtestab 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on keelatud alati ja ülejäänud seitse tingimuslikult ehk selge ja ühemõttelise kokkuleppe puudumisel.

Konkurentsiamet võtab ebaausad kaubandustavad oma fookusesse, senine teadlikkus probleemidest on väike

Konkurentsiameti hinnangul jõuab nendeni probleemsete kaubandustavade kohta väga vähe teavet, mistõttu on ebaselge, kas keelatud praktikad on turul levinud või kui teadlikud on osalised nende keelatusest. Sellest ajendatuna on amet loonud küsimustiku, millega proovitakse olukorda kaardistada. Anonüümne küsimustik on avatud Konkurentsiameti kodulehel 6. aprillini.

Eeltoodud Konkurentsiameti poolt nimetatud probleemid ei ole võõrad ka Euroopas. Euroopa Komisjoni viienda ringi uurimuse kohaselt ei ole pea kolmandik vastanud ettevõtjatest tänaseni teadlikud ebaausaid kaubandustavasid kehtestavast direktiivist. Ligikaudu 3/4 vastanutest on kokku puutunud vähemalt ühe ebaausa kaubandustavaga. Seejuures ca 30% ettevõtjatest ei tõstata ebaausate kaubandustavadega seotud küsimusi hirmust ostja kättemaksu ees, ca viiendik põhjusel, et peavad keelatud tava pikemat aega eksisteerinud normiks. Veelgi enam, pooled vastanud ettevõtjatest ei ole teadlikud, kellele üldse tuleks esitada riikliku või haldusjärelevalve algatamise taotlus.

PTEKS kohaldub sisuliselt kõigile põllumajandus- ja toiduainetööstuses tegutsevatele ettevõtetele

Seadus puudutab ettevõtjaid, kelle majandus- ja kutsetegevus seondub põllumajandustoodete ja toidu tarneahelaga. Põllumajandustoodete ja toidu nimekiri on kirja pandud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisasse. PTEKS kohaldub tehingutele ja tegudele, mille esemeks on nimekirjas toodud toode või produkt – alustades traditsiooniliste põllumajandustoodetega (nt lihatooted, piimatooted, teraviljad), lõpetades mee, lõikelillede, värsketest viinamarjadest veini ja tubakaga. Sellele lisaks kohaldub seadus ka produktidele, mis on töödeldud toiduks nimekirjas nimetatud tootest. Erinevalt direktiivist kaitseb PTEKS kõiki ettevõtjaid vaatamata osapoolte käibe suurusele. Kogu asjakohane tarneahel puudutab seega olulist osa Eesti ettevõtjaid – põllumehed, toidutootjad, toidutöötlejad, maaletoojad, hulgimüüjad, jaeketid ja -müüjad jne.

PTEKS keelab kuusteist majandus- ja kutsetegevuse tava

PTEKS-iga vastuolus olev tehing või lepingutingimus on tühine ja sellega ei kaasne juriidilisi kohustusi. Regulatsiooni eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Tegemist on tavadega, mis kalduvad suures osas kõrvale heast äritavast, lähevad vastuollu hea usu printsiibiga ja ausa kauplemise põhimõttega.

PTEKS keelab igal juhul ja alati:

• tasuda toote eest hiljem kui 30 päeva jooksul;
• keelduda ostmisest etteteatamisajaga, mille puhul müüjal puudub võimalus leida muu turustuskanal;
• nõuda tasu, mis ei ole seotud müüja toote müügiga, mh makseid toote raiskumineku eest;
• ühepoolselt muuta peamiseid müügilepingu tingimusi;
• jätta väljastamata müügilepingu tingimuste kohta kinnituskiri, kui müüja on seda palunud;
• kasutada ebaseaduslikult müüja ärisaladust ja rakendada (või ähvardada) müüja suhtes survemeetmeid;
• nõuda müüja süü puudumisel kliendikaebusega seotud kulude hüvitamist.

Tingimuslikult ehk olukorras, kus puudub selge ja ühemõtteline kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepe, on keelatud:

• tagastada müüjale müümata jäänud tooted nende eest maksmata;
• nõuda müüjalt tasu toote ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;
• nõuda müüjalt toote müügiedenduse, allahindluse, turundamise ja turustamise kulude katmist;
• nõuda müüjalt müügiks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
• nõuda müüjalt kindlat tüüpi veopakendi kasutamist (v.a kui seda nõuab muu õigusakt).

Oodata on ebaõiglaste kaubandustavade osas täiendavaid nõudeid

Euroopa Komisjonil tuleb käesoleva aasta sügiseks teha esimesed järeldused asjakohase direktiivijõustamise osas ning vajadusel edastada täiendavad seadusandlikud ettepanekud. Ühtlasi on täna laual Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada piiriülest koostööd täpsustavad eeskirjad, et tagada efektiivsem ebaausate kaubandustavade vastane võitlus. See võimaldaks pakkuda nõrgemal positsioonil olevatele kaubanduspartneritele paremat kaitset olukordades, kus ostja ja müüja ei pärine samast liikmesriigist.

Lisaks on Slovakkia, keda toetamas mitmed teised liikmesriigid (Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia), teinud ettepaneku kehtestada ebaausatele kaubandustavadele tänasest rangemad nõuded. Probleemiks on valikulised hinnastrateegiad ja toodete müük tegelikest tootmiskuludest madalamate hindadega, millega kahjustatakse ebaproportsionaalselt nii põllumehi kui ka tarbijaid just väiksematel turgudel. Seega võib lähiajal oodata ebaausate kaubandustavadega võitlemise rindelt uudiseid, mis hakkavad täiendavalt mõjutama ka Eesti ettevõtteid.

Konkurentsiameti senine passiivsus ohustab mh tarbijaid, mujal riikides on menetlusi rohkem ja karistused suuremad

Riikliku ja haldusjärelevalve korraldamise pädevus ebaausate kaubandustavade üle kuulub Konkurentsiametile, kellel on õigus keelatud ebaausa kaubandustava tuvastamise järel karistada rikkujat rahatrahviga või arestiga. Juriidilise isiku puhul võib karistus ulatuda kuni 400 tuhande euroni. Samuti võib Konkurentsiamet teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha. Õigustatud isikute nimekiri järelevalve algatamise taotluse esitamiseks on lai ning ärilise kättemaksu hirmu leevendamiseks on Konkurentsiametil õigus poole põhjendatud taotluse alusel tunnistada tarnija nimi ja muu teave teisele isikule avaldamisele mittekuuluvaks.

Eestis on ebaausate kaubandustavade osas seni suuremat tähelepanu saanud logistikatasud. Samas, Konkurentsiamet teemasse süvitsi läinud pole, piirdudes üksnes selgitusega, et poolte kokkuleppe olemasolu korral ei ole tasu rakendamine keelatud. Ebamõistlike logistikatasude rakendamise tõttu kannatavad ka tarbijad, kelle letihinda põhjendamatud kulud kasvatavad. Direktiivi järgi peaksid sellised tasud põhinema objektiivsetel ja mõistlikel hinnangutel. Konkurentsiameti senisest tegevusest ei ilmne, kas logistikatasude mõistlikkust ja objektiivsust on tegelikult ka sisuliselt hinnatud.

Lõppenud aasta seisuga on Konkurentsiametil viis käimasolevat menetlust. Vahemikus 2021-2024 lõpetati üks ebaausaid kaubandustavasid puudutav menetlus. Võrdluseks, avalikest andmetest ilmneb, et 2022-2023 algatas Hispaania ligikaudu 1900 ebaausaid kaubandustavasid puudutavat menetlust. Teada on näiteid, kus välisriikides on ebaausate kaubandustavade tuvastamisel määratud ka miljonites eurodes trahve.

2023.aastal lõpetas Konkurentsiamet väärteomenetluse Maxima Eesti OÜ suhtes. Turuosalistelt laekunud vihjete kohaselt kasutas Maxima tarnijaga sõlmitud lepingus sõnastust, mis võimaldas arvete eest tasuda ka 30 päeva möödumisel. Lisaks heideti Maxima-le ette lepingutingimust, mis jättis viimasele õiguse tagastada tarnijale realiseerimistähtaja ületanud tooteid. Konkurentsiamet lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuid rõhutas seejuures, et karistatav võib olla juba ainuüksi seadusega vastuolus olev lepingutingimus, sõltumata sellest, kas seda tingimust reaalselt ka kasutatakse.

Konkurentsiamet on ebaausate kaubandustavade menetlemisel olnud seni pigem passiivne, vaatamata sellele, et on seadnud üheks oma strateegiliseks fookuspunktiks just tarbijad, kes peavad saama parima hinna ja kvaliteediga kaupa. Võib eeldada, et toidukaupade kallinemise pideva arutelu taustal kasvab lähiajal ka Konkurentsiameti tegevus ebaausate kaubandustavade tõkestamisel ning oodata on vastavate menetluste arvu tõusu.

Ebaausad kaubandustavad ja nende kasutamine võivad viidata ka teistele konkurentsiprobleemidele ning tuua kaasa täiendavaid menetlusi ja konkurentsivaidlusi

Ebaausate kaubandustavade küsimused ja kohaldamine on lähedalt seotud muude konkurentsiõiguslike küsimustega – nii keelatud kokkulepped kui võimaliku turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Huvitav on jälgida, kas Konkurentsiamet võib põllumajandus- või toiduainesektoris leida, et mõnel turuosalisel on turgu valitsev seisund ka ca 30% või isegi väiksema turuosa juures? Või näiteks kollektiivne turgu valitsev seisund, millele on viidatud kütuseturu analüüsi kontekstis. Ilmselt ei ole paljudel meelest läinud ka nn piima- ja viinakartelli juhtumid, kus viimase puhul jaeketid kriminaalmenetluses süüdi mõisteti. Seega ei ole välistatud, et käimasoleva küsimustiku vastamisega ilmnevad turul tõsisemad konkurentsiõiguslikud probleemid või mõnda ebaausat kaubandustava uurides avastab Konkurentsiamet mõne veelgi tõsisema või ulatuslikuma probleemkoha.

Kokkuvõttes on ilmne, et vaatamata Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja Konkurentsiameti(te) senisele tegevusele on ebaausate kaubandustavade tõkestamisel oluline roll jätkuvalt ettevõtjatel endil. Viimased peaksid keelatud tegevusest märku andma kartmata võimalikke sanktsioone lepingupartneritelt. Ebaselguste või kahtluste korral tasub nõu küsida õigusnõustajatelt, kes aitavad probleemkohti tuvastada ja lahendada, samuti esindada ettevõtte huve suhtluses ametiasutustega ja kaitsta ettevõtte õigusi konkreetses menetluses.