Partner Elo Tamm: konkurentsirikkumiste miljonitrahvid – haldus- või väärteomenetlus?

Artikkel ilmus 10. juunil 2024 Delfi Ärilehes.

Riigikogu arutab Euroopa Liidu ECN+ direktiivi ülevõtmist, mille eesmärk on anda Konkurentsiametile rohkem jõudu kartellide ja monopolide järelevalveks. 28. mail kuulas Riigikogu majanduskomisjon erinevaid osapooli, et otsustada, kas konkurentsirikkumiste trahvide ülevõtmine peaks jätkuma haldusmenetluses või väärteomenetluses.

Majanduskomisjoni istungil osalesid komisjoni liikmed ning esindajad justiitsministeeriumist, õiguskantsleri kantseleist, Konkurentsiametist, ettevõtlusorganisatsioonidest ja advokatuurist. Haldusmenetlust toetas vaid justiitsministeerium, samas kui kõik teised kutsutud külalised pooldasid väärteomenetlust või pidasid seda vähemalt võimalikuks.

Rõõm oli komisjoni istungil näha, et majanduskomisjoni esimees tõdes vajadust hinnata võrdlevalt väärteomenetluse ja haldusmenetluse põhiste lahenduste plusse ja miinuseid ning nende sobival kujul vastuvõtmise võimalikke ajaraame, et otsustada Eesti õiguskorda paremini sobiv lahendus. On kahetsusväärne, et justiitsministeeriumi poolt ei ole sellist võrdlevat analüüsi siiani tehtud, kuigi juba 2020. koostasid Tartu Ülikooli õigusteadlased põhjaliku analüüsi, mis selgelt eelistas väärteomenetlust. Justiitsministeeriumi valitud haldustrahvi lahendustee on saanud aastate jooksul sedavõrd tõsist kriitikat. Tagasi vaadates ei ole dokumentide põhjal võimalik aru saada, kelle initsiatiivil ja milliste analüüside põhjal selline õigusloomealane otsus aastaid tagasi tehti. Tänaseks aga oleme olukorras, kus Eesti riigile tiksub igapäevaselt direktiivi ülevõtmisega viivitamise eest kahjunõue.

Kõike seda arvesse võttes seisab Riigikogul pärast võrdleva analüüsi tulemuste selgumist ees oluline otsus – kas jätkata kriitikat pälvinud haldustrahvidega või näha trahvid ette väärteomenetluses, mis on hiljuti läbinud uuenduskuuri. On oluline mõista, et haldustrahvide kehtestamine tähendaks põhimõttelist muudatust Eesti õiguskorras, mõjutades ettevõtjaid laiemalt kui ainult konkurentsiküsimustes.

Ettevõtjate kaitse riigi omavoli vastu

Ettevõtlusorganisatsioonid ootavad ettenähtavat ja stabiilset ettevõtluskeskkonda. Õiguskantsleri kantselei nõunik selgitas majanduskomisjonile, et haldustrahvide lubamine Eesti õigusesse tooks need ka finantsjärelevalvesse, maksuõigusesse ja andmekaitsesse. Haldustrahvide kehtestamine muudaks Eesti haldusmenetlust põhimõtteliselt. Kui seni on haldusmenetluse eesmärk olnud isikute kaitsmine riigi omavoli eest, siis haldustrahvide kehtestamisega muutuks haldusmenetlus karistavaks.

Tartu Ülikooli õigusteadlased leiavad, et haldusmenetluse valiku taga on ametkondlik usk, et väärteoasjades on tõendamise standard liiga kõrge ning halduskohtus on võimalik vähemate tõenditega määrata suuremaid trahve. Selline mõtteviis ei ole õigusriiklikult aktsepteeritav ning jätab ettevõtjad riigi omavoli eest kaitseta. Paraku ei ole selline mure pelgalt akadeemiline, kuna isegi ajakirjanduses on ilmunud järelevalveametite esindajate seisukohti, kust võib aimata meeleolusid, mis juba ette käsitavad ettevõtjaid õigusrikkujatena. Selline ametkondlik mõtlemine näitab, et kartused võimalike ametkondlike kuritarvituste osas ei pruugi olla alusetud.

Enese mittesüüstamise õigus

Riigikogu menetluses olevas haldustrahvi eelnõus on endiselt ulatuslikud vastuolud põhiseadusega, millele on viidanud Riigikohus, õiguskantsler, advokatuur, õigusteadlased ja ettevõtlusorganisatsioonid.

Haldustrahvi keskne põhimõte, et ettevõtjad peavad menetlusliku trahvi ähvardusel andma Konkurentsiametile teavet ja andmeid ka juhul, kui see võib neid süüstada, ei ole kooskõlas põhiseadusega. Enese mittesüüstamise õigus on kohtumenetlusõigus, mida tunnustatakse Eestis ka juriidiliste isikute puhul. Justiitsministeerium ei jaga seda vaadet ning on enese mittesüüstamise õiguse sisustamisel läinud kaugemale direktiivis ja Euroopa Liidu kohtupraktikas nõutust.

Eelnõu läheb EL õiguse nõuetest kaugemale

EL õigus ei nõua eelnõu vastuvõtmist sellisel kujul. Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon on rõhutanud, et EL õigus on mitmes aspektis üle kullatud (st ületab ettenähtud nõudeid). Olgu neist siin mainitud vaid mõned.

– Direktiiv kehtib ainult piiriülestele rikkumistele, kuid eelnõuga soovitakse seda laiendada ka siseriiklikele juhtumitele.

– Justiitsministeerium on esitanud vastuolulisi seisukohti füüsilistele isikutele sunniraha ähvardusel teabenõuete esitamise osas. Ühelt poolt nõustub ministeerium, et füüsilistele isikutele peab olema tagatud enese mittesüüstamise õigus, kuid samas leiab, et füüsilisele isikule, kes ei ole menetlusalune isik, peab saama esitada teabenõudeid samas ulatuses nagu juriidilisele isikule. See tähendab, et töötajatele ei ole tagatud enese mittesüüstamise privileeg ning neid saaks menetluse takistamise eest trahvida. Seda aga direktiiv ei nõua.

– Direktiivi kohaselt peaks Konkurentsiametil olema õigus läbiotsimisel teha andmekandjatest koopiaid, kuid eelnõuga nähakse ette õigus võtta andmekandjad kaasa.

– Olulise vahendi omaja kohustuste ja raamatupidamisliku erinõude täitmata jätmise eest nähakse eelnõus ette 10% suurune haldustrahv, kuigi nende koosseisude eest direktiiv üldse trahvimist ei nõua.

Kokkuvõte

EL õiguse ülekuldamine on vastuolus valitsuse EL poliitika prioriteetidega, mis kiideti heaks valitsuse 22.06.2023 istungil. ELi karistusõiguse kujundamisel tuleks piirduda miinimumnõuete harmoniseerimisega. Eesti peab säilitama õiguse valida menetlusliiki ja -korda, mis sobib tema karistusõiguse aluspõhimõtetega. Vältida tuleb haldustrahvi mõistega Eesti karistusõiguse süsteemi ulatuslikku muutmist.

Seega on Riigikogul paslik kuulata kooskõlastusringilt saadud tagasisidet ja teha valik väärteomenetluse kasuks, andes justiitsministeeriumile suuna, mis oleks kooskõlas valitsuse seisukohtadega.