Partner Elo Tamm: Eestis on algatatud patsiendikindlustuse reform

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu algatamisega 7. juunil 2019 on Sotsiaalministeerium astunud olulise sammu Eesti tervishoiusüsteemi arengus. See seaduseelnõu tähistab põhimõttelist muudatust patsiendikeskse tervishoiusüsteemi loomise suunas, millel on suur mõju patsientidele, tervishoiuteenuse osutajatele, tervishoiutöötajatele, kindlustusseltsidele ja ühiskonnale tervikuna.

Pikalt on arutatud selle üle, et Eestis ei ole tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise süsteemi. 2015. aastal otsustas Riigikontroll mitte viia läbi tervishoiuteenuste kvaliteedihindamist, sest nende sõnul ei olnud Eesti õigusaktidega kehtestatud isegi põhilisi kvaliteedikriteeriume ja jälgimissüsteemi tervishoiuteenuste hindamiseks. Samuti on üldiselt teada, et ravivigadest teatamise süsteem ei ole olnud tõhus – probleemi teravdavad veelgi seadused, mis näevad ette tervishoiutöötajate isikliku vastutuse ravivigade korral.

Nüüd aga on patsiendikindlustuse reform algatatud selliselt, et see toetub kahele põhisambale: tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus ning ravivigadest teatamise süsteemi loomine. Lisaks on leevendatud tervishoiutöötajate isiklikku vastutust.

Vastutuskindlustuse omamise kohustus kehtestatakse tõenäoliselt kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, kellel on tegevusluba Eestis tegutsemiseks. Vastutuskindlustus peab katma kõiki tervishoiuteenuseid, mida tervishoiuteenuse osutajad osutavad, ning vastutuskindlustuse olemasolu saab olema eeltingimus tegevusloa väljastamiseks ja omamiseks, et tegutseda Eestis tervishoiuteenuste osutajana.

Patsiendid ise, nagu ka nende pärijad, ülalpeetavad, seaduslikud esindajad ja teatud kolmandad isikud oleksid kindlustuse alusel soodustatud isikud, ning neil isikutel oleks õigus nõuda hüvitist tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud kehavigastuse, tervisekahjustuse või surma korral. Patsiendid saavad õiguse esitada oma nõuded patsiendikindlustusfondile, millel on tagasinõudeõiguse tervishoiuteenuse osutaja kindlustusandja vastu (kui hüvitis makstakse patsiendile välja). Patsiendikindlustusfond maksaks patsientide nõuete alusel hüvitised välja isegi siis, kui tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud oma vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on samuti ümber korraldatud. Varem tegeles komisjon ravivigade hindamisega, kuid komisjoni otsused ei olnud tervishoiuteenuste osutajatele siduvad ning komisjonil ei olnud mingit reaalset võimalust nõuda kahjude hüvitamist. Nüüd aga on komisjonil uus pädevus: see hakkab tegelema patsientide kaebustega patsiendikindlustusfondi vastu ning saab olema kohustuslik kohtueelne organ lahendamaks patsientide kaebusi patsiendikindlustusfondi vastu.

Ravivigadest teatamise osas sisaldab uus seaduseelnõu ettepanekut muuta tervishoiutöötajate kriminaalvastutust. Kui tervishoiutöötaja teatab raviveast, võib kriminaalmenetluse selle tervishoiutöötaja suhtes lõpetada. Muudatuse eesmärgiks on luua mittekaristuslik süsteem, mis keskenduks pigem ravivigadest teatamisele kui tervishoiutöötajate karistamisele tehtud vigade eest.

Antud reformi ei ole kõigi poolt tervitatud ülevoolava entusiasmiga. Kindlustuskatte suuruseks on määratud 100 000 eurot kindlustatu kohta, 300 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja 3 miljonit eurot kindlustusperioodi kohta. Tervishoiuteenuste osutajad on kritiseerinud patsientidele võimaldatava kindlustuskaitse suurust, märkides, et need summad ületavad kaugelt varasemalt Eesti patsientidele võimaldatud kindlustuskaitse tasemeid ning et sellised tasemed suurendaksid märkimisväärselt kindlustuskulusid, mille tulemuseks oleks tervishoiuteenuste kättesaadavuse alanemine.

Praeguse seaduseelnõu kavandatav jõustumiskuupäev on 1. juuli 2021, kuid enne peab eelnõu läbima pika menetluse valitsuses ja Riigikogus, kus huvitatud osapooltel on võimalus väljendada oma seisukohti reformi osas.

Artikkel ilmus algselt ajakirja CEE Legal Matters Magazine numbris 6.6.