Olulise mõjuga muudatus pärandvara müügist saadud tulu maksustamisel

Riigikohus tegi hiljuti lahendi, milles muutis oluliselt senist põhimõtet pärandvara müügilt saadud tulu maksustamisel. Kui siiani loeti kogu müügihind müüja maksustatavaks tuluks, siis uue seisukoha järgi on maksumaksjal võimalik maksustatavat tulu vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses.

Kuigi Eestis traditsiooniline pärandimaks puudub ning tulumaksuseaduse alusel on pärandi vastuvõtmine tulumaksust vabastatud, ei jää pärandvara iseenesest tulumaksust puutumata. Füüsilised isikud tasuvad tulumaksu pärandvara edasisel võõrandamisel saadud tulult.

Kui varasema praktika järgi pidi pärija kinnisvara, aktsiate või muu vara müümisel tasuma tulumaksu kogu müügihinnalt, siis värske Riigikohtu seisukoha järgi tuleb tulumaksu arvutamisel arvesse võtta ka pärandvara soetamismaksumust. Eestis on tulumaksu teoorias ja praktikas seni leitud, et pärimise korral saab vara soetamismaksumuse arvesse võtta üksnes see, kes on soetamiseks kulutuse teinud (pärandaja) ning pärijast õigusjärglase jaoks vara soetamismaksumus puudub. Arvesse lubati võtta üksnes pärandi vastuvõtmisega otseselt seotud kulud ja hilisemad parenduskulud.

Riigikohtu halduskolleegium luges 12.02.2014 otsusega nr 3-3-1-97-13 Maksu- ja Tolliameti senise maksustamispraktika õigusvastaseks ning kinnitas, et pärija puhul on vara soetamismaksumus sama, mis see oleks olnud pärandaja puhul. See tähendab, et kõik õiguseellase tehtud kulud lähevad pärijale üle nagu kõik muud õigused ja kohustused, mis ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Teisisõnu – pärandvara soetamismaksumus pole selline pärandaja isikuga lahutamatult seotud õiguslik asjaolu, mis pärijale üle ei läheks.

Riigikohus tugines universaalsele õigusjärgluse põhimõttele ning tõdes, et kuna maksuõiguses puudub erisäte, mis välistaks soetamismaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale, ei saa võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt pärijat maksustada erinevalt olukorrast, kui pärandaja oleks oma eluajal vara võõrandanud.

Seega leidis Riigikohus, et tulumaksuseaduse vara soetamismaksumuse sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et pärija saaks kõik pärandaja poolt vara omandamiseks, selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulud vara müügihinnast maha arvata. Kinkelepingu luges Riigikohus endiselt tavaliseks võõrandamistehinguks, mille tulemusena tekib võõrandajal kahju ja omandaja jaoks on vara soetamismaksumus endiselt null. Pärandamise puhul ei ole niisiis tegu võõrandamisega, vaid üks omandisuhte osaline asendub lihtsalt teisega.

Järelikult tuleb pärandvara võõrandamisel tulumaksu maksta üksnes kasult, mille arvutamisel võetakse arvesse kõik pärija ja pärandaja poolt vara soetamiseks tehtud kulutused. Pärinud kinnisvara, mille kunagine soetamismaksumus oli 100 000 eurot, saab selle sama summa ulatuses maksuvabalt edasi müüa ehk kuni 100 000-eurose müügihinna pealt tulumaksu tasuma ei pea. Mahaarvatavad kulud peavad olema aga dokumentaalselt tõendatud ning selliste dokumentide säilitamise ja esitamise kohustus on pärijal.

Need, kes pärijana pärandvara müümisel tasunud tulumaksu kogu müügihinnalt, saavad enammakstud tulumaksu riigilt tagasi küsida. Selleks tuleb parandada juba esitatud tuludeklaratsioon, esitades selle kohta parandusdeklaratsiooni. Parandada on veel võimalik 2010., 2011. ja 2012. aasta tuludeklaratsioone, kusjuures 2010. aasta deklaratsiooni saab parandada kuni 31.03.2014.