Monika Koolmeister ja Andres Haavik: “Digitaalne sularaha” astub riskide kiuste sammu edasi

Artikkel avaldati 31. oktoobril Äripäevas

Euroopa Keskpank (EKP) langetas 18. oktoobril otsuse liikuda digitaalse euro projekti uurimisetapist ettevalmistusetappi. Vastavalt EKP nõukogu otsusele alustatakse uue etapiga juba 1. novembril. Selle uudise valguses on paslik planeeritavat digitaalse euro projekti lähemalt uurida.

Digitaalse euro (digieuro) loomise plaanist on nüüdseks räägitud juba mitmeid aastaid. Analoogne riiklik digitaalne raha on juba praegugi kasutusel näiteks Hiinas (e-CNY). Digieuro programm sai suurema hoo sisse 2021. aasta juulis, kui EKP algatas digieuro uurimisetapi, mis lõppeski nüüd 18. oktoobril. Täiendavalt on Euroopa Komisjon 28. juunil 2023.a esitanud ka algsed seadusandlikud ettepanekud digieuro seadusliku maksevahendina kasutusele võtuks. Digieuro loojad on peamiselt vana Euroopa riike silmas pidades digieuros eesmärgina näinud finantstehnoloogia arengut ja lihtsamaid, üle-euroopalisi, turvalisi makseid. Eesti perspektiivist, kus suur osa makseid toimub välkmaksetena, tekib küsimus, kas digieuro loomine tekitab lisaväärtust. Edukaks digieuro kasutuselevõtuks on vaja kõrvaldada projekti kitsaskohad ja riskid võimalikult hästi maandada.

Millega on tegemist ning milliseid eesmärke see kannab?

Digitaliseeritud euro näol oleks tegemist keskpangarahaga, mida emiteeriks ja tagaks Euroopa Keskpank – igal ajahetkel on isikul võimalik kõik oma digieurod vahetada keskpangas sularaha või muude rahaliste vahendite vastu. Seega on digieuro näol sisuliselt tegemist riigi poolt 100% tagatud maksevahendiga.

Oluline on mainida, et digieuro võib esmapilgul segamini ajada kommertspangas avatud pangakontol hoitavate vahenditega. Sellest hoolimata on tegemist pangakontost eraldi hoitavate maksevahenditega, mille kasutamine ei nõua isegi traditsioonilise pangakonto olemasolu. Täpsemad detailid on veel selgumisel, kuid käesoleval hetkel paistab, et digieurodega maksmiseks on vajalik vaid nutiseadme või füüsilise maksekaardi olemasolu (tasub tähele panna, et anonüümne ei saa digieurokonto ikkagi olla). Planeeritud digieuro võimaldaks makseid teha nii veebipõhiselt (nt nagu krediitkaardiga) kui ka võrguväliselt ehk internetiühenduseta. Viimasel juhul on peamiseks eeliseks sularahaga sarnaselt anonüümsus – järelevalveasutustel puuduks info, kelle vahel ning millisel alusel raha liikus. See tähendab, et digieurokonto omanikel on nutiseadmete vahendusel võimalik üksteise vahel makseid sooritada anonüümselt. Kõige mugavam ning võib-olla ka olulisem võiks digieuro kasutuselevõtmine olla just nimelt kohtades, mis siiani on arveldanud ainult sularahas (nt erinevad müügikohad turul või treeningud).

Projekti on kannustanud peamiselt see, et vastavalt EKP uuringutele on sularahakasutus pidevalt kahanemas ning üle poole euroala tarbijatest eelistavad elektroonilisi makseid sularahamaksetele.  Sularaha ja münte ei ole siiski plaanis ära kaotada, vaid digieuro näol peaks olema tegemist pigem sularaha täienduse (või edasiarendusega). Euroopa Keskpank on välja toonud, et projekti eesmärkideks on innovatsiooni ja EL-i majanduse digitaliseerimise toetamine. Digieuro kasutuselevõtuga on EL-il plaanis ära hoida vähem reguleeritud makselahendustega tasumine (nagu nt krüptovarad), ning suurendada finantskaasatust tänu maksevahendite valiku ja konkurentsi suurenemisele.

Sularaha osakaalu vähenemise valguses võimaldaks digieuro kasutuselevõtt suurendada finantskaasatust just isikutel, kes on siiani harjunud kasutama vaid sularaha. Digieurot oleks võimalik kasutada ilma traditsioonilist pangakontot avamata, internetiühenduseta ning tasuta. Siiski ei ole Eesti mõistes tegemist suure probleemiga, mis vajaks tingimata lahendamist. Vastavalt uuringutele on meil võrreldes Euroopa keskmisega sularaha kasutamise osakaal ca 10% väiksem ja inimesed kasutavad kaardimakseid selle võrra rohkem. Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul oleks digieuro näol tegemist tänuväärse lisavõimalusega maksete tegemisel. Digieuro projekt kannab küll põhjendatud eesmärke, kuid projektis on veel teatud kitsaskohti ja riske – alljärgnevalt toomegi välja, millised on   meie hinnangul peamised.

Millised on projekti riskid ja potentsiaalsed kitsaskohad?

• Hoiulimiit, tagamine ja intresside mitte-maksmine

Esiteks tekib küsimus, miks peaks keegi digieuro üldse lisaks praegustele maksevahenditele kasutusele võtma. Selle laialdaseks kasutuselevõtuks peaks digieuro olema kättesaadav ning atraktiivne. Siinkohal võib kujuneda probleemiks asjaolu, et EKP planeerib kehtestada digieurode hoiulimiidi – käesolevate andmete kohaselt ca 3000 eurot ühe isiku kohta. Täiendavalt on seadusandlikus ettepanekus välja toodud, et hoitavate digieurode pealt intressi ei maksta.  Kui isikul on juba krediidiasutuses avatud pangakonto, siis käesoleval hetkel tundub, et tal on mõistlikum ja mugavam hoida kõiki oma vahendeid seal. Kuivõrd tagatud on vaid 3000 limiidiga lubatud digieurot, siis on ilmne, et hoiustega, mis on tagatud 100 000 euro väärtuseni, digieuro ei konkureeri. Selleks, et digieuro ei oleks juba loomisest saadik suhteliselt marginaalne, võiks EKP limiitide tõstmist kaaluda. Eriti silmas pidades asjaolu, et digieuro konto ise mitte kuidagi anonüümne olla ei saa (ehk kui digieurodesse konverteeritav vara tuleb läbi finantssektori, siis võib mõistlikult eeldada selle seaduslikku päritolu).

• (Küber)rünnakud

Digitaalse euro kasutuselevõtt suurendab ka erinevate küberrünnakute riski. Küberkurjategijad võivad rünnata nii individuaalseid kasutajaid kui ka finantsinstitutsioone. Kurjategijate eesmärgid võivad varieeruda digieurode varastamisest kuni finantssüsteemi töö häirimiseni. Täiendavalt ei ole välistatud ka füüsilised röövimised – kui varem oli oht, et tänaval võid langeda sularaha röövi ohvriks, siis digieuro kasutuselevõtmisel eksisteerib ka hüpoteetiline oht, et röövel käsib isikul teha võrguvälise anonüümse digieuro makse. Käesolevat digieuro ülesehitust arvesse võttes ei oleks võrguvälise makse puhul võimalik hilisemalt tuvastada, et kellele digieurod kanti.

• Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Anonüümsus võrguväliste (internetiühenduseta) tehingute puhul võimaldab potentsiaalselt tegutseda ka rahapesu või terrorismi rahastamisega. Selliste tehingute puhul ei koguta infot tehingu osapoolte ja tehingu aluse kohta, kuna andmete kogumise kohustus eksisteerib vaid eurode krediteerimise ja debiteerimise ning veebipõhiste maksete suhtes.  Käesolev risk eksisteerib alati ka sularaha puhul, mistõttu on selle maandamine „sularaha edasiarenduse“ ehk digieuro puhul pigem raskendatud. Käesoleval juhul on riske maandatud madala kontolimiidiga. Arutelu küsimuseks jääb, kas pigem tõsta limiite ja suurendada (sh võrguväliste) andmete kogumist.

Tulevased väljavaated

Kavandatud digitaalne euro oleks Eestis lihtsalt tänuväärne täiendav maksete tegemise võimalus, kuid ei tundu maandavat mõnda olulist probleemi. Turu müügikohad ning eratrennid ei paku kaardimakseid tavaliselt seetõttu, et maksete vastuvõtmise võimalus on kallis ja sisaldab tarbetut administratiivkulu. Selleks, et digieuro tõepoolest ka nendesse eluvaldkondesse sularahaga konkureerima asuks, peaksid lahendused olema ilma suure lisakuluta. Hetkel ei nähtu, et see oleks probleem, millele erilist tähelepanu oleks pööratud. Selliselt ei tõota digieuro meie ellu suurt muudatust tuua.

Vastavalt EKP nõukogu otsusele jõudis digitaalse euro uurimisetapp lõpuni 18. oktoobril ning uus ettevalmistusetapp algab 1. novembril. Nimetatud etapp kestab kuni 2025. a oktoobrini ning selle käigus arendatakse digieuro projekti nii tehniliselt kui ka seadusandlikult edasi (mh otsitakse näiteks teenusepakkujaid). Peale etapi lõppemist, 2025.a oktoobris, peab EKP langetama projektiga jätkamise kohta juba uue otsuse. Seega tasub tähele panna, et käesoleva uue ettevalmistusetapi algus ei tähenda ilmtingimata digieuro seadusliku maksevahendina kasutuselevõttu. Digitaalse euro kasutuselevõtt on nii õiguslikult kui ka tehniliselt keeruline samm, mis toob kaasa nii eeliseid kui ka riske. Perfektse tasakaalu leidmine innovatsiooni, kasutajasõbralikkuse ja turvalisuse vahel on käesoleval juhul võtmetähtsusega.