Metsaseaduse kavandatud muudatused lubaks istandusi kasutuseta põllumaal

Kliimaministeerium esitas 12. augustil kooskõlastamiseks metsaseaduse muudatused, mille eesmärk on edendada istandike rajamist ja püsimetsandust ning lihtsustada metsamajandamist. Esitatud eelnõu on aga tekitanud vastakaid arvamusi ja kriitikat nii teistelt ministeeriumitelt, metsaomanikelt kui ka keskkonnaühendustelt.

Üheks olulisemaks muudatuseks on istandike rajamise võimaldamine ka mittemetsamaal, sh ligi 100 000 hektarile kasutusest väljas olevale põllumajandusmaale. Eelnõu lubaks rajada istandikke tingimusel, et need ei asu aktiivses kasutuses oleval põllumaal ja vastavad kindlatele tingimustele. Sellisele käsitlusele seisab vastu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes on eelnõu kooskõlastamata jätnud, kuna näeb selles ohtu toidujulgeolekule. Lisaks on eelnõu puudujäägina välja toodud asjaolu, et sel moel istandike rajamise mahule ega ajaraamistikule pole seatud kindlat piiri, tekitades segadust ning ohustades elurikkust ja veekeskkonda.

Lisaks istandike rajamisele on kavas täiendada püsimetsanduse regulatsiooni. Muuhulgas on kavas määrata rangemad nõuded säilikpuude pindala osas ning vähendada lubatud raielangi pindala. Need muudatused on tekitanud muret metsaomanike seas, kelle hinnangul võivad muudatused piirata liigselt nende õigust oma maad majandada. Vastukaja on tekitanud ka eelnõus sisalduv säte, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Kriitikute hinnangul ei taga selline säte regulatsiooni ettenähtavust ega selgust ning võib samuti riivata maaomanike õigusi.

Eelnõu tagasisides on märgitud veel teisigi puudujääke. Muuhulgas on leitud, et rajatavate istandike mõju looduskeskkonnale on liiga vähe hinnatud. Ühtlasi jääb ebaselgeks istandiku rajamise ja lõpetamise õiguslik raamistik ning see, millal hakkavad istandikele kehtima metsaseaduses sätestatud piirangud. Eelnõud on kritiseeritud ka ebapiisava mõjude hindamise ja huvigruppide kaasamata jätmise pärast. Näiteks on tagasiside andjate hinnangul mineraalväetiste keelamist põhjendatud ebamääraselt ning asjakohased teaduspõhised viited puudu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidis, et mõjude hindamine on tehtud pealiskaudselt ja märkis vajalike analüüside ning alusuuringute puudumist. Keskkonnaühendused on leidnud, et eelnõu tuleks tagasi võtta, et uuel katsel ka looduseksperte sisuliselt kaasata.