Mart Blöndal ja Madis Reppo: Välisinvestorid peavad hakkama riigilt luba küsima

Artikkel avaldati 16. aprillil Postimehes

Alates 1. septembrist 2023 hakkab riik kontrollima välisinvesteeringute usaldusväärsust – ehk riigi julgeoleku ja avaliku korraga otseselt või kaudselt seotud ettevõtetesse investeeringu tegemisel või omandamisel tuleb välisinvestoril (lihtsamalt kõik ELi välised isikud) saada riigilt tehinguks luba, kirjutavad advokaadibüroo COBALT vandeadvokaadid Mart Blöndal ja Madis Reppo.

Mõistagi komplitseerib iga lisanduv regulatsioon tehinguturgu ning seeläbi kaudselt ka Eesti investeerimiskliimat. Seda eriti olukorras, kus luuakse täiesti uus loamenetlus, millega seonduvalt puudub selge protseduurireeglistik ja praktika. Selleks, et täiendava regulatsiooniga lisanduvaid riske maandada, toome välja viis punkti, millega peaks ettevõtte müügi või investeeringu ettevalmistamisel juba täna arvestama.

Esiteks, välisinvesteeringu loa menetluse nõudeid tuleks kontrollida juba tehingu ettevalmistamise staadiumis. Kuivõrd seadus keelab tehingu lõpuleviimise enne loamenetluse lõppu, tuleks tehingu ettevalmistamisel arvestada võimaliku täiendava ajakuluga tehingudokumentide allkirjastamise ja tehingu lõpuleviimise vahel. Vältimaks olukorda, kus jõustamise asemel pannakse tehing kuni kuueks kuuks (mis on menetluse maksimum pikkus) seisma, on mõistlik välisinvesteeringuks loa saamise vajadus juba tehingu varajases faasis kaardistada.

Teiseks, välisinvestori mõiste on tavapärasest laiem. Välisinvestor antud seaduse kontekstis on kolmanda riigi (st mitte Euroopa Liidu) kodakondsusega füüsiline isik või ettevõte, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel. Küll aga on Eesti võtnud laiema lähenemise ning nn kontrollimisele kuulub ka investor, kes võib küll olla asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid kelle üle omab kontrolli kolmanda riigi ettevõte. Tehingukindluse kontekstis võib seega kaaluda, kas eelistada Euroopa päritoluga investorit välisinvestorile.

Vältimaks olukorda, kus jõustamise asemel pannakse tehing kuni kuueks kuuks seisma, on mõistlik välisinvesteeringuks loa saamise vajadus juba tehingu varajases faasis kaardistada.

Kolmandaks, riigi julgeoleku ja avaliku korraga seotud ettevõtete loetelu on lahtine. Kui mõnes Euroopa Liikmesriigis eksisteerib nimekiri ettevõtetest, kelle omandamiseks välisinvestori poolt on vaja luba taotleda, siis Eesti regulatsiooni alusel on nimekiri lahtine. St kui omandatava ettevõtte äritegevus on seotud riigi jaoks olulise tegevusega (nt elutähtsad teenused, teenuse pakkumine julgeoleku asutustele jne), tuleb alati eraldi hinnata välisinvesteeringu loa taotlemise vajadust. Lisamärkusena, käesoleva artikli kirjutamise seisuga on menetluses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis muuhulgas laiendab elutähtsate teenuste nimekirja.

Neljandaks, loa taotlemise kohustuseks piisab 10 protsendi osaluse või (veto)õiguste omandamisest. Rahvusvaheliselt on Eesti tuntud oma iduettevõtete edu poolest ning selle mootoriks on olnud nende iduettevõtete oskus kaasata raha, sh. ka välisinvestoritelt. Näiteks Bolti esimene kasvuspurt tugines suuresti kolmandast riigist pärit Hiina investeeringul. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaselt oleks Bolti rahastuse kontekstis pidanud eraldi analüüsima, kas tehing on seaduse kohaldumisalas ja loa taotlemine kohustuslik.

Viiendaks, loa menetluse kohustuse puudumise kohta on võimalik saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti kinnitus. Kohalduv regulatsioon näeb ette eraldi võimalust taotleda kinnitust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti (amet, kes loamenetlust korraldab ja juhib) käest, et kavandav tehing ei kuulu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaselt teavitamisele.

Praktilise poole pealt tuleks tehingudokumentides seega kokku leppida (juhul kui loa saamise kohustus on tuvastatud), et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt loa saamine on tehingu lõpuleviimise eeltingimus. Mainimist väärib asjaolu, et menetlus kestab minimaalselt 30 päeva, kuid täiendava analüüsi vajaduse korral võib TTJA menetlust pikendada 180 kalendripäevani. Seega peab sellise täiendava ajakuluga kindlasti tehingu ajakava planeerides arvestama.

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaselt oleks Bolti rahastuse kontekstis pidanud eraldi analüüsima, kas tehing on seaduse kohaldumisalas ja loa taotlemine kohustuslik.

Sisuliselt peaks loamenetluses TTJA kontrollima välisinvestori ohtlikkust ning ka sihtettevõtte olulisust. Välisinvestori ohtlikkuse kontekstis peaks seaduse kohaselt analüüsima eelkõige seda, kas välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema ebaseadusliku tegevusega või kas välisinvestori omandistruktuur on läbipaistev või ei. Sihtettevõtte enda osas tuleks eelkõige analüüsida sihtettevõtte olulisust konkreetses valdkonnas ning seda, kui asendatavad on sihtettevõtte tooted ja teenused (sellegipoolest on seaduses toodud loetelu kontrolli osas lahtine).

Kuna välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus jõustub alates 1. septembril 2023, on praegu raske ennustada, milliseks kujuneb riigi praktika loa andmisel või tehingu keelamisel. Sellegipoolest on seaduse eesmärk ennekõike tagada riiklik julgeolek ja avalik kord, mille osas selge kohtupraktika seni puudub. Küll aga loodame, et see täiendav riigipoolne regulatiivne meede ei kahjusta põhjendamatult ettevõtlus- ning Eesti investeerimiskliimat ega tekita sõbralikest riikidest pärit investorite jaoks juurde ebamõistlikku bürokraatiat.