Tööõiguse uudiskiri – Uued võimalused ja muudatused töösuhetes: paindlikum tööaeg, töötervishoiuarsti rolli suurenemine, välismaalaste palkamine

Töölepingu seadusesse on jõudnud pikalt oodatud muudatused töö- ja valveaja paindlikumaks muutmiseks. 24. detsembril 2022. a jõustuvate muudatustega nähakse ette paindlikum töökorralduse regulatsioon oma tööaega ise planeerivatele töötajatele, paindlikum valveaja regulatsioon infotehnoloogia ja -kommunikatsioonivaldkonnas töötavatele töötajatele ning paindlikum regulatsioon töötuna arvel olevate inimestega järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks. Kindlasti ei vasta muudatuste ulatus kõikide tööandjate ootustele ja praktikas levinud töötamise viisidele, kuid algus on tehtud.

1. jaanuaril 2023. a jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega suurendatakse töötervishoiuarsti rolli ning tuuakse selgust kaugtööga seotud tööandja ja töötajate kohustuste ning vastutuse osas.

Tehnoloogiaettevõtetele peaks pakkuma huvi alates uuest aastast välismaalaste seadusesse toodud erand, mis võimaldab neil lihtsustatud korras välismaalasi palgata.

Seekordses uudiskirjas anname ülevaate eesootavatest muudatustest ning lisaks Ukrainast tulnud inimeste tööle võtmisest.

Uuel aasta jõustuvate  muudatuste valguses tasub üle vaadata ja ajakohastada ettevõtte töölepingud ning ka võlaõiguslikud lepingud füüsiliste isikutega. Tuletame meelde, et 1. augustil 2022. a jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis nägid ette töölepingutele täiendavad kohustuslikud tingimused. Ülevaadet nendest tingimustest saab lugeda: https://www.cobalt.legal/ee/uudised-ja-tehtud-tood/taiendavad_toolepingu_kohustuslikud_tingimused.

Uudiskirja koostasid Advokaadibüroo COBALT partner Karina Paatsi, vandeadvokaat Heili Haabu ja advokaat Johanna-Britt Mikk.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja

Kehtiv töölepingu seadus eeldab, et töötaja täidab tööülesandeid ettevõtte tavapärasel tööajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja tööaeg peab olema toodud töölepingus. Siiski on tekkimas aina enam töökohti, mille puhul ei ole töö iseloomust lähtuvalt töö tegemine kindlatel kellaaegadel oluline, ning töötajaid, kes soovivad vabadust korraldada oma tööaega vastavalt enda soovidele ning vajadustele. Eeltoodut arvestades on igati tervitatav 24. detsembril 2022. a jõustuv tööaja korralduse regulatsioon, mis toob (taas) töölepingu seadusesse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. Tegemist on töötajaga, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega ise korraldama ning kellega saab leppida kokku erisustes tavapärastest töö- ja puhkeaja normidest. Loe edasi

Paindlikum valveaeg info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töötajatele

Valveaeg on potentsiaalne tööaeg, mistõttu peab tööandja tagama töötajatele valveaja planeerimisel ja rakendamisel igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimaluse. See tähendab, et täistööajaga töötavale töötajale, kes töötab 8 tundi päevas (lisaks tööpäevasisene vaheaeg 0,5 tundi), saab kokkuleppel rakendada valveaega 4,5 tundi päevas. Praktikas on vajadus rakendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenustega tegelevaid töötajaid valveajale lubatust pikema aja jooksul, et tagada infosüsteemidega seotud probleemide kiire lahendamine ning järjepidev teenuste toimimine. Seetõttu on seadusandja loonud kitsalt IKT-teenustega tegelevatele töötajatele valveaja üldregulatsioonist erandi, mis võimaldab poolte kokkuleppel kalduda kõrvale igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja nõuetest. Loe edasi

Erisused järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks töötuna arvel olevate inimestega

Töötuna registreeritutel on alates 2020. aasta septembrist lubatud teha põhitöö otsimise kõrvalt tööampse ehk lühiajalist tööd, ilma, et see nende töötuna arvelolekut lõpetaks. Kehtiv seadus võimaldab sõlmida töötajaga tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku üksnes kahel korral ning pikendada tähtajalist lepingut korra viie aasta jooksul, ilma, et leping muutuks tähtajatuks. Kuivõrd praegu ei saa töötaja sama tööandja juures töölepingu alusel mitmeid kordi tööampse tegemas käia, on praktikas hakatud tööampsudeks kasutama töölepingute asemel töövõtu- ja käsunduslepinguid, mille sõlmimisel jääb töötaja aga ilma tööõiguslikust kaitsest. Parema kaitse tagamise eesmärgil on seadusandja teinud töötuna arvel olevate inimestega tähtajaliste töölepingute järjestikuseks sõlmimiseks nüüd erisuse. Loe edasi

Ehitustöö tellija vastutus alltöövõtja poolt töötajatele maksmata töötasu eest

15. oktoobril 2022. a jõustunud töölepingu seaduse muudatused sätestavad esmakordselt ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud isiku vastutuse alltöövõtja poolt töötajatele töötasu maksmise kohustuse eest. See tähendab, et alltöövõtu raames ehitustöid tegevad töötajad saavad nõuda seaduses sätestatud tingimustel saamata jäänud töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka alltöövõtu tellinud isikult – küll aga üksnes piiratud ulatuses. Loe edasi

Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse korralduses

Saabuv aasta toob kaasa muudatusi töötaja töötervishoiu korralduses. Alates 1. jaanuarist 2023. a. taastub koroonameetmete-eelne haigushüvitise maksmise kord, mille kohaselt töötaja esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei saa ning õigus hüvitisele tekib alates neljandast haiguspäevast. Edaspidi tuleb varasemast enam kaasata ettevõtte töötervishoiu korraldusse töötervishoiuarst, kelle roll suureneb oluliselt. Lisaks on toodud rohkem selgust kaugtööga seotud töötervishoiu korralduse osas. Loe edasi

Välismaalaste palkamine

Novembri lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus 2023. a sisserände piiarvu ning Politsei- ja Piirivalveamet lisas sellele tuginedes oma broneerimissüsteemi ajad detsembris ja jaanuaris elamisloataotluste esitamiseks. Kõik ajad said broneeritud üksnes loetud minutitega ning broneerimiskalendri avanemist oodanud välismaalased jäid sageli broneeringust ilma. Seega on elamislubade taotlemine kolmandate riikide kodanikest töötajatele tavakorras muutumas praktikas üha keerulisemaks ja sarnaneb pigem loteriiga. Küll aga on välismaalaste seadust viimasel ajal täiendatud regulatsioonidega, mis võimaldavad teatud kategooriate töötajate puhul läbida vajalikud immigratsiooniformaalsused lihtsustatud korras. Loe edasi