Koroonaviirus töösuhetes: pikeneb töötasu hüvitise maksmine, töötajad naasevad tööle

Vabariigi Valitsus otsustas 28.05.2020. a töötasu hüvitise maksmise jätkamise ka 2020. a juunikuu eest, et toetada koroonaviirusega seotud piirangute ja majandusmõjude tõttu raskustesse sattunud tööandjaid. Ehkki hüvitise maksmine jätkub, muutusid selle taotlemise ja väljamaksmise tingimused võrreldes seni kehtinutega. Artiklis tutvustame, millistel tingimustel saavad tööandjad juunikuu eest hüvitist taotleda. Samuti selgitame, millised täiendavad kohustused on tööandjal seoses töötajate naasmisega töökohta.

Töötasu jätkuhüvitis juunis

Riigipoolse hüvitise saamiseks juunikuu eest peab tööandja vastama järgmistele tingimustele:

1)          tööandja käive või selle puudumisel tulu on 2020. aasta juunis langenud vähemalt 50% võrreldes eelmise aasta juuni käibe või tuluga;

2)          tööandjal puudub 1. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või need on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud;

3)          tööandja on kogu juunikuu ulatuses kokku vähemalt pooltel (50%) töötajatest:

• arvestanud keskmist tasu töölepingu seaduse § 35 alusel, sest töötajate tööaeg on vähenenud vähemalt 30% kokkulepituga võrreldes või
• vähendatud töölepingu seaduse § 37 alusel töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

Töötasu jätkuhüvitist makstakse üksnes töötajale, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1)          töötaja suhtes on rakendatud eelnimetatud meetmeid;

2)          töötaja tööle asumise kuupäev oli hiljemalt 1. märts 2020. a ning töötaja kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne.

Hüvitise suurus ja saamise aeg

Töötukassa maksab töötajale töötasu jätkuhüvitist 50% töötaja keskmisest töötasust, kuid brutosummana mitte rohkem kui 800 eurot. Hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel. Töötukassa arvutab tema poolt makstava hüvitise suuruse töötaja viimase 12 kuu töötasu baasil, seega ei pruugi hüvitise suurus olla töötaja tänasest töötasust 50%. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Töötukassa makstav hüvitis tagab töötajale koos tööandja poolt makstava eelnimetatud töötasuga vähemalt töötaja töölepingus kokkulepitud tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

Töötasu hüvitise taotluse esitamine

Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale eraldi avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul.

Hüvitise taotlemine on võimalik e-töötukassa kaudu (https://www.tootukassa.ee/tkauth/login). Taotluse saab tööandja nimel esitada kas registrikaardile kantud juhatuse liige või juhatuse liikme poolt e‑töötukassa süsteemis volitatud isik. Volituse andmise õpetus on kättesaadav:  https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/volituse_andmine_e-tks.pdf.

Olulised märkused seoses taotlust esitava isiku volitustega:

1)          veenduge, et äriregistri andmete kohaselt on teie ettevõtte juhatuse liikme volitused kehtivad;

2)          juhatuse liikmete ühise esindusõiguse korral piisab töötukassa suulise selgituste kohaselt avalduse esitamisest ühe juhatuse liikme poolt;

3)          kui tööandja juhatuse liikmed on välismaalased, kellel ei ole Eesti ID-kaarti ega e-residendi kaarti, ning tööandja ühelgi esindajal (nt raamatupidajal) ei ole täna volitust töötukassale dokumentide esitamiseks, siis on töötukassa soovitanud nendel tööandjatel väljastada mõnele oma töötajale, kellel on  Eesti ID-kaarti või e-residendi kaart, volikiri taotluse esitamiseks. Eesti ID-kaart ja e-residendi kaart võimaldavad töötajal siseneda e-töötukassasse ja esitada tööandja eest taotlus. Tuleb arvestada sellega, et sellisele töötajale tuleb esitada kogu taotluse esitamiseks vajalik informatsioon ja dokumendid.

Hüvitise saamise põhjendamine

Hüvitise taotlemisel tuleb tööandjal selgitada, millised hüvitisele kvalifitseerumise tingimused on tööandja puhul täidetud. Kui tööandja soovib tugineda käibelangusele, saab seda teha e-maksuameti tõendi alusel. Käibe langust tuleb ka eraldi põhjendada (nt selgitusega, et tööandja tehases on töö seoses tellimuste tühistamisega osaliselt peatatud vms).

Väljamaksete tegemise aeg

Töötukassa on võtnud eesmärgiks teha töötajatele väljamaksed 5 tööpäeva jooksul alates korrektselt täidetud avalduse esitamisest. Seega võib juhtuda, et töötajad saavad töötukassa poolt tasutava osa töötasust kätte pärast palgapäeva. Soovitame oma töötajaid sellest aegsasti teavitada.

Koondamise piirang

Töötasu jätkuhüvitise taotlemisel töötajatele tuleb arvestada ka sellega kaasneva koondamispiiranguga. Juhul, kui tööandja lõpetab hüvitist saanud töötaja töösuhte juunis või juulis koondamisega, tuleb hüvitis täies ulatuses tagastada, kusjuures hüvitise peab tagasi maksma tööandja.

Töötajad naasevad tööle – mida peaks teadma ja tegema tööandja?

Eriolukorra lõppemise ja koroonaviiruse puhangu leevenemise järgselt on seni kodus töötanud või püsinud töötajad hakanud pöörduma tagasi tööle. Töötajate tööle naasmine on tekitanud tööandjates küsimusi nendel lasuvate kohustuste osas seoses ohutu töökeskkonna tagamisega. Siinkohal on oluline märkida, et uusi täiendavaid nõudeid seadusandja seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga siiski kehtestanud ei ole. Tööandjal tuleb jätkuvalt tagada ohutu töökeskkond lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatust. Juhised ohutuks tööle naasmiseks on andnud nii Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut kui ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur.

Arvestades, et koroonaviiruse näol on tegemist uue bioloogilise ohuteguriga, tuleb tööandjal hinnata, kas viirusest tulenevate riskide hindamiseks on vaja viia läbi uus töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleks tööandjal hinnata muuhulgas riske töötajate vaimsele tervisele ning arvestada riskirühma kuuluvate töötajatega seotud erisusi. Riskide hindamisse tuleks kaasata ka töötajate esindajad. Tuvastatud riskide maandamiseks tuleb tööandjal võtta kasutusele vajalikud meetmed. Täiendava informatsiooni saamiseks koroonaviiruse kui bioloogilise ohuteguri ning riskianalüüsi kohta loe lähemalt: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur

Ohutu töökeskkonna tagamiseks on soovituslik kaaluda töö ümberkorraldamist selliselt, mis aitaks minimeerida füüsilist kontakti nii töötajate kui ka klientidega suurimas võimalikus ulatuses (sealhulgas korraldada koosolekud ja kohtumised elektrooniliste kanalite vahendusel, hajutada puhkepauside aegu, eraldada töökohad jms). Kaaluda tuleks osaliselt töö jätkamist kaugtöö vormis ning tööle naasmise korraldamist etappide kaupa. Samuti on oluline tuletada töötajatele meelde hügieeninõudeid, tagada hügieenitoodete olemasolu ja vajadusel ka isikukaitsevahendid ning sageli kasutatavate ruumide, esemete ja pindade puhastamine ja õhutamine (sealhulgas lülitid, käepidemed, töövahendid jms). Hea tööõhkkonna ja turvatunde loomiseks saab tööandja informeerida töötajaid võetud meetmetest ning uuest töökorraldusest turvalise töökeskkonna tagamiseks, juhendada töötajaid, kuidas toimida olukorras, kui töötaja või tema lähedane on haigestunud, ning pakkuda töötajatele psühholoogilist tuge (näiteks otsese juhi või personalijuhi poolt, vajadusel ka psühholoogi poolt). Töötajatele tuleks rõhutada, et mistahes haigustunnuste esinemise korral tuleb töötajal jääda koju.

Tutvu lähemalt viidatud juhistega:

• Sotsiaalministeeriumi juhised: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole
• Tervise Arengu Instituudi juhised:
• https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5347-toeoele-naasmine
• Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhised:
• https://osha.europa.eu/et/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view
• https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19_–_Tagasi_tööle_–_Töökohtade_ümberkorraldamine_ja_töötajate_kaitse

Uudiskirja koostasid advokaadibüroo COBALT partner Karina Paatsi ning vandeadvokaat Heili Haabu ja advokaat Johanna-Britt Haabu.