Koroonaviirus töösuhetes – mida tööandja peaks teadma

Eesti Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 välja eriolukorra, mis kestab kuni 1. maini 2020. a. Tegemist on esmakordse sündmusega Eesti Vabariigi ajaloos. Paljud tööandjad on viimastel päevadel seoses koroonaviiruse jõudmisega meie igapäevaellu ja töösuhetesse tundnud huvi, mida see tähendab töötajatele ja tööandjatele, mis õigused ja kohustused töösuhete pooltel seoses sellega on ning milliseid meetmeid saab rakendada, kui viiruse mõjud avaldavad mõju ettevõtte majandustegevusele. Oleme koondanud enimküsitud küsimused kokku ning anname allpool lühiülevaate töösuhete erinevatest aspektidest, millega tööandjal koroonaviiruse kiire leviku ajal arvestada tuleks.

Töökoha ohutus ja hügieen

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad tööandjad ja töötajad tegema ohutu töökeskkonna nimel koostööd. Töökeskkonna ohutuse tagamiseks ja töötajate haigestumise vältimiseks tuleks tööandjal võtta kasutusele asjakohased meetmed, sealhulgas pakkuda töötajatele vajalikke hügieenitooteid ja desinfitseerimisvahendeid ning tuletada töötajatele meelde elementaarseid hügieeniprotseduure. Samuti on oluline tagada sageli kasutatavate ruumide, esemete ja pindade puhastamine ning vältida tuleks suuri koosolekuid ja tööreise, mis on võimalik ära jätta.

Terviseamet on soovitanud isikutel, kes on külastanud koroonaviiruse leviku piirkonda ja kellel ei esine viiruse sümptomeid, jälgida 14 päeva jooksul oma tervist ning pöörduda viivitamatult palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimisel telefoni teel arsti poole. Eeltoodut arvestades tuleks tööandjal toetada ja soovitada kõrge riskiga piirkondadest naasvatel töötajatel 14 päevaks koju jäämist (võimaluse korral töötada kodus).

Kui töötaja on haigestunud, tuleks tööandjal haige töötaja viivitamatult koju saata. Tööandjal tuleks paluda teistel töötajatel oma tervist jälgida ja jääda viiruse sümptomite ilmnemisel koju. Koroonaviiruse juhtumitest ametivõimudele teatamise kohustust tööandjal ei ole – seda teevad tervishoiuteenuse osutajad.

Lisaks peaks tööandja andma töötajatele juhiseid, kuidas käituda, kui neil esinevad koroonaviiruse sümptomid, ja teavitama töötajaid töökorraldusest viiruse kiire leviku ajal.

Arvestades seadusest tulenevat tööandja kohustust tagada oma töötajatele ohutu töökeskkond, on tööandjatel õigustatud huvi saada teada, kas mõni nende töötajatest on nakatunud või kas nad on hiljuti reisinud kõrge riskiga piirkonda. Seetõttu võib tööandja nimetatud teavet oma töötajatelt ka küsida. Töötajad võivad soovida keelduda vastamast, kas nad on nakatunud. Kuid keeldumist võib käsitleda töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste rikkumisena. Lisaks on tööandjal õigus nõuda töötajalt tervisekontrolli läbimist.

Kui riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil ei rakendata töötamisega seotud meetmeid, kuid nakatumisoht on märkimisväärselt suurenenud ja töökeskkond ei ole töötajatele enam ohutu, võivad töötajad keelduda töötamisest. Kuivõrd nimetatud olukorra kohta puudub eriregulatsioon, peaksid tööandjad jätkama sellises olukorras olevatele töötajatele keskmise töötasu maksmist.

Töökorraldus koroonaviiruse kiire leviku ajal

Tööandja võib võimaluse korral paluda töötajatel teha tööd kodus. Siiski ei saa tööandja nõuda töötajatelt, kes ei ole nakatunud, et nad kodus töötaksid. Arvestades, et kaugtöö tegemine kodust on töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks seoses viiruse levikuga soovitatav meede, võib väita, et töötajad, kes keelduvad mõjuva põhjuseta kodus töötamast, ei käitu heas usus, ning on küsitav, kas sellistel juhtudel on tööandja kohustatud maksma nendele töötajatele töötasu. Siinkohal on oluline märkida, et antud küsimuses regulatsioon ja praktika hetkel puudub.

Tööandja on kohustatud katma tööga seotud kulud ja sellest tulenevalt võivad kodus töötavad töötajad nõuda neile internetiühenduse kulude hüvitamist ulatuses, mis on tekkinud või suurenenud seoses kodus töötamisega.

Kaugtööd tegevate töötajate töötervishoidu ja -ohutust seaduses eraldi ei reguleeri, kuid vastavalt Tööinspektsiooni soovitustele on tööandja siiski kohustatud töötajaid juhendama, muuhulgas kuidas sisustada töökoht, et see oleks turvaline, millal teha puhkepause jne.

Soovituslik on tühistada kõik tööreisid riskipiirkondadesse, mis ei ole vajalikud. Kui tööandja otsustab saata töötaja töölähetusse kõrge riskiga piirkonda, võib töötaja sinna minemisest keelduda. Sellist keeldumist ei saa pidada töötaja kohustuste rikkumiseks.

Tööandja võib otsustada ennetava meetmena töökoha sulgemise. Sel juhul peab tööandja jätkama töötasude maksmist töötajatele ning andma neile muid õigusi ja soodustusi vastavalt töölepingule ja õigusaktidele.

Töötajate töötasu

Kui töötaja on saabunud tagasi kõrge riskiga piirkonnast ning tal ei esine koroonaviiruse sümptomeid, ei väljastata töötajale ennetavalt haiguslehte. Sellises olukorras võib tööandja paluda teha töötajal tööd kodus, säilitades töötajale töötasu täies ulatuses kogu aja eest, mil töötaja töötab kodus. Kui kodus töötamine ei ole võimalik tulenevalt töö iseloomust või kui töötaja ei nõustu tööd kodus tegema, võivad pooled kokku leppida tasustatud või tasustamata puhkuse kasutamises. Siiski ei saa tööandja puhkust ühepoolselt kehtestada (välja arvatud juhul, kui tasustatud puhkus oli märgitud kalendriaastaks koostatud ja enne 31. märtsi 2020. a töötajatele teatavaks tehtud puhkuste ajakavasse vastavasse perioodi).

Kui töötajal esinevad koroonaviiruse sümptomid, väljastab arst töötajale töövõimetuslehe. Töövõimetusleht võidakse töötajale väljastada ka juhul, kui töötajal on olnud koroonaviirusega nakatanud isikuga otsene kokkupuude. Esimest kolme haiguspäeva töötajale ei tasustata. Tööandja maksab haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Alates üheksandast haiguspäevast maksab haigushüvitist Haigekassa.

Töötasu vähendamine

Töölepingu seaduse alusel võib tööandja vähendada töötaja töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul siis, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt (mis on tingitud näiteks koroonaviirusest) anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu võib vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (584 eurot kuus ja 3,48 eurot tunnis). Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd (muuhulgas tööd, mida on võimalik teha kaugtööna) ning informeerima tööandja usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

Töötajal on õigus tööleping töötasu vähendamise tõttu üles öelda, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Sel juhul maksab tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisel hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks on töötajal õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine)

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sealhulgas juhul, kui eeltoodu on tingitud koroonaviirusest. Kui tööandja otsustab töölepingu erakorraliselt üles öelda koroonaviirusest tingitud majanduslikel põhjustel, siis kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud üldist koondamise regulatsiooni.

Diskrimineerimine

Mistahes diskrimineerimine on keelatud. See tähendab muuhulgas seda, et töötajaid, kes on mistahes rahvusest või etnilisest kuuluvusest, mida seostatakse kõrge riskiga piirkondadega, ei tohi diskrimineerida nende rahvuse või etnilise kuuluvuse alusel. Samuti ei tohi töötajaid diskrimineerida nende tervise seisundi alusel, st kui neil on diagnoositud või kahtlustatakse koroonaviirust.

Riigipoolne toetus            

Hetkel on ebaselge kas eriolukorra tõttu kehtestatakse mingeid riigipoolseid toetusi töötajatele või tööandjatele. Selles osas puudub ka eraldi regulatsioon ning varasem praktika. Valitsuse liikmed on üldiselt möönnud võimalust, et riik kompenseerib osaliselt tööandjatele eriolukorra tõttu tekkinud kahju. Tõenäoliselt on vastavad meetmed valdkonnaspetsiifilised (nt turismi- ja transpordisektoris).

***

Koroonaviirusega seotud viimase informatsiooni saamiseks pöörduge Terviseameti veebilehele.

Juhul, kui soovite lugeda meie Läti ja Leedu kolleegide seisukohti samal teemal, siis saab neid lugeda siit: Läti ja Leedu

Artikli koostasid Advokaadibüroo COBALT partner Karina Paatsi, vandeadvokaat Heili Haabu ja advokaat Johanna-Britt Haabu.