Kliimaministeerium soovib kliimakindla majanduse seaduse eelnõu valmis saada juuni lõpuks

Kliimaseadusele on antud uus nimi – kliimakindla majanduse seadus. Lisaks uuele nimele tutvustas kliimaministeerium 8. mail ka seaduse koostamise vahepealseid arenguid ning põhisuundi.

Jätkuvalt on seaduse peamine eesmärk võtta selge suund kasvuhoonegaaside heite tuleviku osas. Märkimisväärselt on aga võetud hoiak, et sektoriüleselt on veel 2030. aastaks vaja säilitada praeguseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning heide peab hakkama langema alles 2035. aastaks. Eeltoodu on seotud riigi sooviga hoida Eesti atraktiivse sihtkohana uutele, kliimakindlasse majandusse panustavatele tööstusinvesteeringutele. Kui teistes sektorites on juba 2030. aastaks ette nähtud varieeruva ulatusega heitkoguste langused, siis põlevkivi- ja ülejäänud tootva tööstuse osas on 2030. aastaks ette nähtud märgatav heitkoguste kasv. Põlevkivisektoris nähakse 2030. aastaks ette kuni 40%-st heitkoguste kasvu ning ülejäänud töötlevas tööstuses võib heide 2030. aastaks enam kui kahekordistuda. Esimest langust võrreldes 2022. aastaga nähakse põlevkivitööstuses ette alles 2040. aastaks ning ülejäänus tööstuses veelgi hiljem.

Olenemata eeltoodust ei ole riigil kavas enam anda uusi põlevkivi kaevandamise lubasid sellest kütuse või energiakandjate tootmise jaoks. Lubasid on jätkuvalt võimalik anda muude toodete (nt keemiatööstuses vajalike materjalide) tootmise eesmärgil. Olemasolevaid põlevkivi kaevandamislubasid on võimalik nende kehtivuse lõpuni kasutada senisel eesmärgil, sh õlitootmiseks. Väga kiired arengud on 2035. ja 2040. aasta vahele ette nähtud ka elektri- ning soojuse tootmise valdkonnas, kus peaks toimuma ligi pool praegu kavandatavast heitkoguste vähendamisest. Mõlemad valdkonnad peavad 2040. aastaks toimima CO2 heiteta. Jätkuvalt on kavas 2030. aastaks toota piisavalt taastuvenergiat, et katta riigi tarbimise kogumaht.

Tähelepanu väärivate põhipunktide hulka kuuluvad veel mh:

• Ühtlane pikaajaline raiemaht, jättes raied majandusmetsade juurdekasvu piiresse;
• Kliimaneutraalsus maakasutussektoris aastaks 2030;
• Lihtsustatud ja kiirendatud tegevuslubade andmine uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks;
• Riigi CO2 müügist saadud vahenditest 30% suunamine erasektori investeeringuteks uutesse tehnoloogiatesse ja energiaefektiivsusesse;
• aastaks peaks veerandis riigihangetest olema otsustamisel üheks kriteeriumiks CO2 heide.

Kliimaministeeriumi ajakava näeb ette seaduse jõustumise juba 2025. aasta jaanuariks. Lähiajal on oodata ka seaduseelnõu teksti ja seletuskirja valmimist, mille soovib ministeerium veel suve jooksul Vabariigi Valitsusele esitada.