Kadri Michelson kommenteerib Tallinna kesklinna tee-ehitusest tekitatud kahju ettevõtjatele
2023 - 05 - 19
Artikli autor: Kadri Michelson
Artikkel avaldati 18. mai Delfi Ärilehes.
Tallinna kesklinna ehitustander on kliendid ettevõtjatest eemale peletanud ja kel sentigi kõrvale pole pandud, peab hinge heitma.
On teisipäeva keskpäev, kevadpäike lõõmab, väljas on ligi 20 soojakraadi. Kui varasematel aastatel olen harjunud Tallinna kesklinnas Raua ja Gonsiori tänava risti vahetus läheduses nägema triivivaid turiste, lõunatavaid kontoritöötajaid ja vaba aega nautivaid tallinlasi, siis sel päeval võib tänavatel näha üksnes erkrohelistes vestides ehitajaid.
Üksi on jäetud ka ettevõtjad, kes Raua ja Gonsiori tänava vahel tegutsevad. „Ei, ei ma ei hakka teie juurde tulema, sest sinna on praktiliselt võimatu tulla,“ kurdavad Dectona mööblipoe kliendid poepidajale.
Dectona mööblipood on Raua 1 aadressil tegutsenud juba ligi 15 aastat. Sealjuures on üle elatud ka pandeemia, mis oli poe esindajate sõnul kergem kui praegune aeg. Nimelt on ettevõte kaotanud üle poole oma klientuurist.
Poe omanik Heidi Käär märgib, et äride jaoks toimib nende kahjuks teinegi tegur: müra otse akna all. „Teede-ehitusest tulenev lärm ja vibratsioon meenutab maavärinat.“
Käär räägib, et Raua tänava lõik läks novembri alguses kinni. Kui asi oleks sellega piirdunud, siis poleks veel suurt kahju tekkinud. Praeguseks on trammitee ehituse tõttu suletud ka Gonsiori tänava lõik ja see jätab poe täielikku oaasi.
Lisaks valmistab poepidajale meelehärmi Raua tänava sulgemisega seotud olematu etteteatamisaeg. „Hästi veider on see, et me teadsime väga mastaapseks peetud Gonsiori tänava remonti pool aastat ette ja kõik valmistusid selleks. Raua tänava kinni minemisest saime teada kaks nädalat ette, keegi ei teavitanud meid, ise lugesime meediast.“
Dectona ruumide üürileandja oli nende õnneks vastutulelik ja võimaldas neile rendisoodustuse tee-ehituse algusest lõpuni.
Kesklinn on välja surnud
Kääru sõnul on probleem laiem. „Blokaad ei alga meie tänavast või kesklinnaalalt, vaid tunduvalt varem. Kui tulla Mustamäe poolt, siis ümbertegemiseks on võetud ette bussitaskud. Üks kuni kaks sõidurada on alates Sõpruse puiesteest pidevalt kinni. Iga järgneva tee-ehituse sulgemisega on näha, et klientide ring tõmbub koomale. Klient ei julge enam kesklinna tulla ja selles on probleem,“ ütleb üks esindajatest ning lisab, et selle tohuvabohu ajal hakkavad nad veel Tondi ülesõitu tegema.
Narva maantee poolt läheneb Raua tänavale igal hommikul raamimis- ja kunstitarvete poe omanik Marko Liba. „Narva maantee ummikud on hullumeelsus.“
Liba on pidanud poodi 25 aastat ja tänavune aasta on neist vaieldamatult halvim. Liba märgib, et tal on 25 aasta jooksul tekkinud püsikliendid, kelle juures ta käib töid tegemas kohapeal. Tänu nendele Liba äri veel elab, sest Raua tänava poes on kassatulu nullis.
Olgugi et Liba on optimistlik ja arvab, et tee-ehitus saab peagi läbi, siis tema põhiline tulevikuga seotud mure seisneb selles, et tal pole kindlust. Kas endine klient tuleb pärast tee-ehitust Raua tänavale tagasi? Ehk on leitud juba uus meelepärasem koht?
„Kui vanasti oli kesklinn selline koht, kuhu kõik pidid saama, et mingit teenust tarbida, siis praegu tundub, et kesklinn hakkab välja surema. Ka äri perspektiivis ei mängi kesklinnas asumine enam mingit rolli, äri võib asuda ka Lasnamäe alguses ning inimesed tulevad ikka kohale ja jäävad rohkemgi rahule.“
Liba sõnul on praeguste tellimustööde pealt näha, et see äri ei toida ennast ära. Tal on ka pankade ees kindlad kohustused. Nimelt ei maksa Liba üüri, vaid pangalaenu, sest tal avanes võimalus äripind välja osta. Ta hoiab vihmase päeva fondis kolme kuu jagu raha, et tööta olles pangale makseid teha.
Samas majas asuv Aasia restoran Asian Wok on omaniku sõnul ilma jäänud ligi 70% kohapeal söövast kliendist. Kui kaks aastat varem teeniti päevas ligi 500 eurot, siis praegu jäävad päevased kassad 75–100 euro vahele. „Alguses öeldi, et ehitus saab juunis läbi, nüüd paistab, et võib isegi septembrini minna. Peamine probleem, miks inimesed ei tule, on parkimine: 500 meetri raadiuses puudub selleks võimalus.“ Ehkki rendisoodustust üürileandjalt ei saadud, saadakse omaniku sõnul veel hakkama.
Asian Woki restorani kõrval olev Cbweed enam hakkama ei saa. „On päevi, kus ei käi ühtegi ostjat. Üürileandja andis meile aasta kahel esimesel kuul 400 eurolt 100 eurot alla. Lootsin, et märtsist läheb paremaks, kuid ei läinud. Praegu olen sellises seisus, kus olen võtnud vastu otsuse pood kinni panna,“ ütleb poe esindaja.
Silutakse ära ja kaevatakse lahti
Kõik neli Raua tänaval tegutsevat ja kommentaari andnud äripidajat märgivad kui ühest suust, et ei mõista ehitustegevuse loogikat karvavõrdki. Kõigi nelja äri aknad on otse tee-ehituse poole ning ettevõtjate sõnul tekib neis seda vaadates imelik tunne, sest liiv ja killustik trambitakse pidevalt siledaks ning siis tuleb traktor ja kaevab maa taas lahti.
Ehitustöid tegev KE Infra tegevjuht Mart Rahuoja jääb oma Delfi Ärilehele antud kommentaaris teede pideva üleskaevamise kohta napisõnaliseks. „Erinevate maa-aluste kommunikatsioonide, kambrite, jalandite ja nõuetekohase teekonstruktsiooni ehitamine ongi spetsiifiline. Ehitusprotsessis ei ole kohe võimalik kõiki torustikke ühel ajal rajada.“
Ta lisab, et paraku on sel aastal Tallinna kesklinnas sattunud ühel ajal ehitusse mitu linna jaoks üliolulist projekti. Kahjuks pole võimalik maa-aluseid kommunikatsioone renoveerida, ilma et ehitaja linnatänavaid ajutiselt ei sulgeks ja et liigeldes või autot parkides ei tekiks ebamugavusi. Ehitaja ja tellijate ühine eesmärk on piirkonnas asuvad kommunikatsioonid kvaliteetselt renoveerida ja rajada nüüdisaegsed teekatted, valgustid, bussiootepaviljonid ning muu piirkonda kuuluvasse taristusse vajalik. „Palume kõigil need rekonstrueerimistööd ära kannatada. Siis on linnakeskkond sügisel taas meeldivam, mugavam ja tänapäevasem.“
Raua-Gonsiori ristmiku kõrval aadressil Gonsiori 12a asub suure tühja müügisaaliga Tai söögikoht Thai Food Thai Cook. Restorani pidav tailanna Tunyalak Milisenko on paraku samuti jõudnud olukorda, kus klientuuri kadumise tõttu kaalutakse suvel uste sulgemist. Kaks aastat tegutsenud toidukoha põhiline klientuur on olnud Soome turistid, kes pole pärast tee-ehituse algust enam Tunyalaki restorani jõudnud.
„Meie põhiline klientuur tuleb suviti, aga praegu tundub võimatu, et külalisi taas käima hakkaks. Me oleme üle pooltest külalistest ilma jäänud. Üürileandja ei paku meile allahindlust ka. Kui meie klientuur suveks tagasi ei tule, siis võib-olla peame äritegevuse lõpetama.“
Samal tänaval asuvad veel Nikolay kohvik ja Dodo Pizza, kelle mõlema esindajate sõnul käib kohapeal söömas umbes 30–40% vähem inimesi ning Nikolay kohvik on otsustanud selle tõttu õhtuti uksed varem kinni panna. Kui varem oli kohvik avatud kella 22-ni, siis nüüd ollakse lahti kella 20-ni.
Toidukohtade lähedale jääb veel legendaarne lillepood Kannike, kelle esindaja sõnul tunnevad nemadki tee-ehituse mõjusid.
Linna vastu saaks ka kohtusse minna
Cobalti advokaadibüroo vandeadvokaat Kadri Michelsoni kinnitusel annab seadus ettevõtjatele võimaluse esitada linna vastu nõue saamata jäänud tulu kohta nii kohtuväliselt kui ka kohtus, kuid põhiküsimus seisneb selles, kas ja kuidas on võimalik näidata, et käibe vähenemine on tingitud just teede olukorrast.
„Nii jalakäija kui ka autojuhina on aru saada, et Raua ja Gonsiori tänava ümber on tekkinud surnud oaas. See tähendab seda, et ilmselt välditakse ka seal paiknevate äride külastamist. Loogiliselt võttes väljendub see käibelanguses ja saamata jäänud tulus. Äritegevusega seonduvalt on saamata jäänud tulu nõudeid esitatud ja esitatakse ka edaspidi, see ei ole ennekuulmatu. Esimene küsimus on, kas nendel ettevõtetel on äritegevuse kaitseks kindlustus, mis selliseid olukordi katab. Seda ei pruugi alati olla. Teine võimalus on esitada nõue linna vastu, kuid selle nõude edukus sõltub suuresti sellest, kas on võimalik tõendada, et saamata jäänud tulu on tekkinud just tee-ehituse, mitte lihtsalt halbade äriliste otsuste tõttu. Võrdlusmaterjaliks on kindlasti varasem käive või eelmise aasta sama ajavahemiku käive,“ selgitab Michelson. Ta lisab, et saamata jäänud tulu hinnates on asjakohane hinnata ka ümberkaudsete äride käibe võimalikku vähenemist.
Ta märgib, et kõik kohtuvaidlused on seotud riskidega ja saamata jäänud tulu nõuded on üldiselt ühed keerukamad. Oma otsust nõue esitada soovitab ta põhjalikult kaaluda. „Saamata jäänud tulu hüvitamise ulatus sõltub sellestki, kas on kulusid, mida on kokku hoitud, ja kas on tehtud kõik võimalik, et kahju minimeerida. Näiteks kas on kaalutud teisele üüripinnale minemist, üürilepingu ülesütlemist ja üldist äripinna sulgemist. Loomulikult lisandub siia ka tõsiasi, et kõik aastad ei ole vennad, mis tekitab vaidluskoha selle üle, kas terves ulatuses saamata jäänud tulu on põhjustatud ehitustöödest,“ räägib Michelson.
Vandeadvokaat tõdeb, et kui pooled varem kokkuleppele ei jõua, võib kohtuprotsess aega võtta optimistlikul juhul paar aastat. „See ongi nõiaring, et oma õigusi võid kaitsta, aga see ei tähenda, et sa oled oma äritegevust võimeline jätkama. Teoorias on võimalik taotleda kohtumenetluse ajaks olukorra esialgset reguleerimist, näiteks mõnede piirdeaedade ümber paigutamist, mis tagaks parema juurdepääsu. Kuid kas selleks on alus ja võimalus, sõltub väga konkreetse äripinna spetsiifikast ja asukohast.“
„Tuleb kaaluda, mis on avalik huvi, kas kõik seal tegutsevad ettevõtted peavad kogu Tallinna linna elanike huvides tehtava teedeehituse oma saamata jäänud tuluga kinni maksma.“
Marko Liba pelgab linna vastu kohtusse minekut, kuid märgib, et linn oleks võinud äride vaates rahulikumalt tegutseda ja sulgeda tänav tänava haaval, mitte kõike korraga.
Linn soovitab mõelda pikale vaatele
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Heigo Jänes märgib Delfi Ärilehele, et kuigi ehitustööde ajal on kinnistutele juurdepääs tagatud, on niivõrd ulatuslik tee-ehitus paratamatult seotud kohalikke elanikke ja ettevõtteid tabanud raskustega ning seega on inimeste pahameel mõistetav.
Jänes kinnitab, et linn püüab ehitustöid alati plaanida nii, et need võtaksid võimalikult vähe aega. Ka ehitusfirmade esindajad märgivad, et Tallinna tee-ehitus edeneb adekvaatse aja jooksul. „Pronksi ja Jõe tänava rekonstrueerimine oli pikalt kavandatud protsess ning oleme töid plaaninud nii, et need häiriksid linnaelu minimaalselt. Paralleelselt käivad ka Vanasadama trammiliini ulatusliku mõjuga ehitustööd. Kui kahe mainitud objekti ehitus toimuks eri aastatel, oleks liiklus kesklinnas häiritud märksa pikema aja vältel,“ ütleb Jänes.
Ta nendib, et igasugune remont on ajutine ebamugavus, kuid lõpuks muutub linnaruum jalakäijatele mugavamaks. „Praktika näitab, et väikeettevõtjad saavad sellest kasu: kui ümberringi on rohelus, inimestel on mugav jalutada, linnakeskkond muutub mugavamaks, siis sellistel tänavatel avatakse alati aktiivsemalt kohvikuid ja väikepoode. Pikemas perspektiivis saavad ettevõtted tänava rekonstrueerimisest rohkem kasu kui kahju.“
Jänes ettevõtjate kriitikaga, nagu oleks keegi jäetud informeerimata, ei nõustu. Ta räägib, et Jõe ja Pronksi tänava ehitustööde algusele eelnes laiaulatuslik kommunikatsioon, mis oli suunatud nii üldisele avalikkusele kui ka kohalikele elanikele ja äridele. 29. septembril toimus Tallinna ülikooli Mare maja auditooriumis avalik kohtumine, kus tutvustati üksikasjalikumalt Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimisega seotud ajagraafikut ja etappe. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja sõnul saadeti enne avalikku kohtumist laiali infokiri, mille said kõik Raua ja Kompassi asumi elanikud ja ärid.