Jurist Elis Toim: põhikirjaga võib kokku leppida aktsionäri jaoks soodsama teabeõiguse

Kui seaduse kohaselt on osaühingu osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, siis Riigikohus leidis 19.10.2020 ja 21.10.2020 lahendites, et ka aktsionäril on lisaks õigusele saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta, õigus tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, eeldusel, et see on põhikirjaga ette nähtud.

Eelnev ei tähenda aga, et aktsionäril oleks õigus põhikirja alusel tutvuda ükskõik millise sisuga dokumendiga. Riigikohus selgitas, et aktsionäri teabenõude eesmärk on eelkõige saada teavet aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast, mis on vajalik aktsionäriõiguste teostamiseks. Samuti on majandusliku olukorra pinnalt aktsionäril võimalik teha järeldus, kui edukas on tema tehtud investeering. Seega peab küsitav dokument kajastama aktsiaseltsi majanduslikku olukorda ning sisuliselt tuleb iga dokumendi puhul eraldi hinnata, kas dokument, millega aktsionär tutvuda soovib, sisaldab majanduslikku olukorda peegeldavat teavet.

Nõudes aktsiaseltsilt põhikirja alusel teabenõude korras dokumente, tuleks hinnata muu hulgas, kui koormav teabenõude täitmine aktsiaseltsi jaoks on. Nii nentis Riigikohus, et tütarühingute dokumente üldjuhul aktsionäril õigust nõuda ei ole, kuivõrd tütarühingute dokumentide kokku kogumine võib aktsiaseltsi jaoks kujuneda ebamõistlikult koormavaks, arvestades, et tütarühinguid võib olla mitu ja nende asukohad erinevad. Samuti ei saa aktsionär küsida dokumente, millele tal on ligipääs olemas, näiteks ei ole aktsionäril õigust küsida majandusaasta aruandeid, sest nendele on tagatud ligipääs äriregistri kaudu.

Riigikohus käsitles ka nimetatud lahendites dokumentidega tutvumise korda ja leidis, et aktsionär ei või üldjuhul dokumentidega tutvumist nõuda endale meelepärases kohas, vaid talle peab võimaldama dokumendiga tutvuda dokumendi asukohas, milleks tavaliselt on äriühingu asukoht. Mõjuval põhjusel võib aga kumbki pool nõuda dokumendi ettenäitamist või sellega tutvuda võimaldamist muus kohas. Muuhulgas võib Riigikohtu hinnangul olla piisav, kui aktsiaselts on dokumendid kättesaadavaks teinud elektrooniliste sidevahendite abil. Lisaks ei pea aktsiaselts aktsionärile dokumente näitama mitu korda.

Juhul kui aktsiaselts leiab, et aktsionäri dokumentide tutvumisega võimaldamise käigus võivad aktsiaseltsi huvid kahjustada saada, peab see olema tõendatud. Sarnaselt, kui aktsiaselts väidab, et teavet ei või aktsionärile anda seetõttu, et see on ärisaladusega kaitstud, peab ka seda selgeltpõhjendama. Nii leidis Riigikohus viidatud lahendites, et aktsionäril on üldjuhul õigus tutvuda aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu otsustega, olgugi et kõne all olevas vaidluses keeldus aktsiaselts aktsionäril otsustega tutvuda, väites, et otsused sisaldavad ärisaladust. Seega igasugune keeldumine, mis piirab aktsionäri teabeõiguse teostamist, peab olema aktsiaseltsi poolt põhjendatud.