Erisused järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks töötuna arvel olevate inimestega

Töötuna registreeritutel on alates 2020. aasta septembrist lubatud teha põhitöö otsimise kõrvalt tööampse ehk lühiajalist tööd, ilma, et see nende töötuna arvelolekut lõpetaks. Kehtiv seadus võimaldab sõlmida töötajaga tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku üksnes kahel korral ning pikendada tähtajalist lepingut korra viie aasta jooksul, ilma, et leping muutuks tähtajatuks. Kuivõrd praegu ei saa töötaja sama tööandja juures töölepingu alusel mitmeid kordi tööampse tegemas käia, on praktikas hakatud tööampsudeks kasutama töölepingute asemel töövõtu- ja käsunduslepinguid, mille sõlmimisel jääb töötaja aga ilma tööõiguslikust kaitsest. Parema kaitse tagamise eesmärgil on seadusandja teinud töötuna arvel olevate inimestega tähtajaliste töölepingute järjestikuseks sõlmimiseks nüüd erisuse.

Uue regulatsiooni kohaselt võib töötuna arveloleku ajal sõlmida tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni kaheksa kalendripäeva kuue kuu jooksul piiramatult. See tähendab, et sellised kuue kuu jooksul sõlmitud töölepingud ei muutu tähtajatuks. Kuuekuulist perioodi hakatakse arvestama esimesest kuni kaheksa kalendripäeva pikkuse tähtajalise töölepingu sõlmimise kuupäevast. Kui sama töötaja ja tööandja sõlmivad pärast nimetatud perioodi lõppu järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse vastav tööleping tähtajatuks.

Nii nagu ka kõigi teiste tähtajaliste töölepingute puhul, õigustavad tööampsu tegemiseks tähtajalise lepingu sõlmimist üksnes töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Sellisteks põhjusteks võivad olla eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine.

Tööandja peab veenduma, et töötajale kohaldub tööampsude tegija erisus. Selleks peab töötaja tööandjale avaldama ja kinnitama töötuna arvelolekut. Hilisemate vaidluste ja arusaamatuste vältimiseks on soovitatav küsida töötajalt vastav kinnitus kirjalikult. Lisaks on soovitatav paluda töötajal esitada töötukassa väljastatud tõend töötuna arveloleku kohta.

Samuti tuleb arvestada tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate piirangutega. Piirangute kohaselt võib registreeritud töötu töötada ajutiselt kuni kaheksa päeva kalendrikuus ning kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. Kui registreeritud töötu ajutise töötamise aeg ületab eelnimetatud piiranguid, lõpetab töötukassa isiku töötuna arveloleku. Tööandjal tuleb eeltoodut silmas pidada, kuna töötukassa võib isiku töötuna arveloleku lõpetada piirangute rikkumisest teadasaamisel ka tagasiulatuvalt. See võib aga omakorda tähendada, et töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks.

Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40% kuu töötasu alammäärast. 2023. aastal on töötasu alammäär 725 eurot.