Eesti teeb kõvasti tööd vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, kriisile ja pingetele: intervjuu Marina Kotkasega Cobaltist

Eesti viimast kuut kuud on iseloomustanud kapitaliturgude tehingute ning teatud ühinemiste ja omandamise tegevuste tempo aeglustumine, valitsuskriis ja pinged venekeelse elanikkonnaga, samuti tõusvad energiahinnad ja inflatsioon. Kuigi geopoliitiline ja majanduslik olukord on endiselt keerukad, tundub siiski, et otseinvesteeringud Eestisse on taastumas mitmetes erinevates majandussektorites, leiab Cobalti partner Marina Kotkas.

„Eesti on olnud valitsuskoalitsiooni lõppemise järel maist kuni juuli keskpaigani ummikseisus,“ alustab Kotkas. „Lõpuks, juuli keskel, moodustati uus kolme partei esindajatest koosnev koalitsioonivalitsus ning taastati teatud stabiilsus, kusjuures uue valitsuse avaldatud prioriteetideks on muuhulgas Ukraina jätkuv toetamine Vene invasiooni vastu, inflatsiooni pidurdamine ning tegelemine kiiresti kerkivate energiahindadega ja turvalisuseprobleemidega,“ räägib ta. Ta lisab: „Samuti olid meie kõige idapoolsemas linnas pinged venekeelse elanikkonnaga, mis tulenesid valitsuse otsusest viia ära nõukogudeaegsed sõjamonumendid.“

Jätkuva energiakriisiga võitlemiseks on valitsus Kotkase sõnul tulnud välja elektrituruseaduse muudatustega, „soovides luua uued universaalteenused, mida osutatakse Eesti Konkurentsiameti poolt kinnitatud reguleeritud hinna eest, eesmärgiga hinnad alla tuua.” Samuti „võeti kasutusele terve rida meetmeid, mis peaksid suurendama energiainvesteeringuid ja kiirendama üleminekut taastuvenergiaallikatele,“ lisab ta.

Tehinguturu osas märgib Kotkas otseinvesteeringute tempo aeglustumist tulenevalt „Ukraina sõjast ja globaalsete ühinemiste ja omandamiste turgude üldisest langusest.“ Vaatamata sellele leiab ta, et „tehinguvoog on üsna tugev“ ja et tehingud toimuvad kõigis majandussektorites. „Investorid ja ettevõtted loodavad, et järgneva kuue kuu jooksul toimub edasine stabiliseerumine, kuid see sõltub globaalse turu liikumistest,“ räägib Kotkas.

Eestis on Euroopa suurim arv tehnoloogia idufirmasid inimese kohta. „Neil idufirmadel on läinud üsna hästi ning nad on suutnud ligi tõmmata mitmeid investeeringuringe; samas on hinnangud olnud järjest suurema surve all,“ ütleb Kotkas. „Samas aga tehingud toimuvad ning arvestades, et Eestis on olnud juba kümme ükssarviku edulugu, rõhutab see veelgi enam kohalike idufirmade suutlikkust globaalsel tasandil läbi lüüa.“

Arvestades tehnoloogiasektori arengu nii tugevat taset, ei ole üllatav, et „Eesti seadusandja seisab silmitsi krüpto ja ühisrahastuse reguleerimise ülesandega, ning seadusandja eesmärk on luua ühine raamistik mõlema jaoks“, räägib Kotkas. „See on olnud töös juba mitmeid kuid ning on saanud turuosalistelt palju tähelepanu ja kommentaare, kuid enne selle regulatsiooni asjakohast rakendamist on veel palju tööd vaja ära teha,“ selgitab ta.

Pöördudes nüüd kapitaliturgude seisukorra juurde ütleb Kotkas, et kuigi need turud „on juba kolm või neli aastat hoogsalt kasvanud nii omakapitali tehingute kui ka võlatehingute osas,“ on Ukraina sündmused seda oluliselt muutnud. „Me oleme juba kuue kuu jooksul näinud madalaid aktiivsustasemeid ja investorite suurt ettevaatlikkust, kuid asjad hakkavad tasapisi muutuma.“

Lõpetuseks räägib Kotkas, et Euroopa Keskpanga põhiintressimäärade tõstmise ootuses, mis eelmisel kuul lõpuks otsustati, hakkasid paar kuud tagasi tõusma ka ärilaenude ja tarbijalaenude intressimäärad. „Finantseerimise kättesaadavus on endiselt üsna hea, kuigi see on varasemast kallim,“ ütleb ta. „Isegi kinnisvaraprojektid, mida on veidi ohustanud tõusvad ehitusmaterjalide kulud, on siiski rahastuse leidnud.“ Kotkase arvates on laenufinantseerimise jätkuv kättesaadavus väga oluline „vaatamata sellele, et see on nüüd kallim.“