Ehitustöö tellija vastutus alltöövõtja poolt töötajatele maksmata töötasu eest

15. oktoobril 2022. a jõustunud töölepingu seaduse muudatused sätestavad esmakordselt ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud isiku vastutuse alltöövõtja poolt töötajatele töötasu maksmise kohustuse eest. See tähendab, et alltöövõtu raames ehitustöid tegevad töötajad saavad nõuda seaduses sätestatud tingimustel saamata jäänud töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka alltöövõtu tellinud isikult – küll aga üksnes piiratud ulatuses.

Alltöövõtu tellinud isik vastutab nüüd alltöövõtja poolt töötajatele töötasu maksmise kohustuse eest, kui:

• töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid;
• tööandja ei maksa talle töötasu ning
• tööandjalt ei ole võimalik pärast täitemenetluse alustamist töötasu nelja kuu jooksul sisse nõuda.

Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vabaneda alltöövõtja töötajatele töötasu maksmise kohustusest, kui ta on igapäevases majandustegevuses suhetes alltöövõtjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust ning suudab seda ka tõendada. Seaduse kohaselt on alltöövõtu tellinud isik tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud alltöövõtja tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. Seda, kuidas tuleb tehingupoole tausta kontrollida, seadus ei reguleeri.

Samuti ei näe seadus ette, millal peaks taustakontrolli tegema. Kontroll on soovitatav viia alltöövõtja suhtes läbi enne lepingu sõlmimist ning täiendavalt perioodiliselt tööde tegemise ajal. Üksnes enne lepingu sõlmimist kontrolli tegemine ei pruugi olla korraliku ettevõtja hoolsuse tagamiseks piisav, kui alltöövõtt kestab pikemat aega.

Arvestades eeltoodut on vastutuse välistamiseks soovitatav:

• nõuda alltöövõtjalt maksuandmete tõendit või dokumente majandusliku seisu kohta;
• teha alltöövõtja kohta päringud riiklikest registritest ja andmebaasidest, sealhulgas e-äriregistrist, Ametlikest Teadaannetest, e-MTA-st jms, ning vajadusel erasektori andmebaasidest;
• kontrollida maksehäirete puudumist ja töötajate sotsiaalmaksu tasumist;
• kontrollida ettevõtte tausta ka tavapäraste otsingumootorite (näiteks Google) kaudu (pöörates tähelepanu infole, mis võib viidata maksudest kõrvalehoidmisele, varjatud tehingutele jms).

Siiski ei ole võimalik esitada ammendavat loetelu kontrollidest, mis tuleks ettevõtjal teha, et oleks täidetud korraliku ettevõtja hoolsus. Mida ja kui põhjalikult on vaja kontrollida, tuleb hinnata olukorrapõhiselt. On oluline, et tellija on tausta kontrollimisel ja info kogumisel ise aktiivne. Taustakontroll tervikuna peaks looma usaldusväärsuse selle kohta, et alltöövõtja maksab töötajatele töötasu.

Kuivõrd vaidluse korral peab ettevõte suutma tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, on vastutuse välistamiseks oluline säilitada andmebaasidesse tehtud päringud ja nende tulemused, alltöövõtja esitatud tõendid, kirjavahetus ja muud asjakohased andmed ja dokumendid.

Alltöövõtu tellinud isiku kohustus töötasu eelnimetatud tingimustel hüvitada on piiratud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. 2023. aastal on töötasu alammäär 725 eurot. Seega on töötaja jaoks töötasu nõudmine töö tellinud isikult võrreldes tööandjaga piiratum.

Kuivõrd seadus jätab hoolsuskohustuse täitmise osas palju tõlgendamisruumi, tasub ehitusettevõtjatel pidada riskide maandamiseks nõu õigusnõustajaga. Lisaks kontrolli tegemisele (ning selle raames alltöövõtjalt tõendite küsimisele) tasub kaaluda alltöövõtjalt kirjaliku kinnituse võtmist maksehäirete puudumise ja töötajate sotsiaalmaksu maksmise kohta ning alltöövõtjatega sõlmitavate lepingute täiendamist alltöövõtja erinevate teavitamiskohustustega.