COBALTi 35. tegevusaasta

Juhtivpartner Jaanus Mody vaatab ajale tagasi: entusiastlikest käsitöölistest maailmatasemel advokaatideks

Advokaadibüroo COBALT tähistab tänavu oma 35. tegutsemisaastat. Oleme kõige pikema ajaloo ja kogemuspagasiga tegutsev advokaadibüroo Eestis.

Juubeli puhul palusime meie juhtivpartneril Jaanus Modyl meenutada, kuidas kõik alguse sai.

35 aastat tagasi hakkasid Eestis tekkima väikesed eraõiguslikud advokaadibürood. Tänaseks on büroode tase koos Eesti õiguskultuuriga Euroopale järele jõudnud.

Olime 1990ndate alguses nõukogude koolisüsteemist hariduse saanud üksiküritajatest käsitöölised. Lihtsalt ahmisime ja seedisime kõike lääne poolt tulevat ning leiutasime lahendusi uuele õigusele käigu pealt.

Tollases ühiskondlikus olukorras oli nö jooksu pealt õppimine igati mõistetav. Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa täiesti uue aja alguse nii majanduses kui õiguskultuuris. Kiiresti tuli üles ehitada turumajanduse nõudmistele vastav õigusaktide raamistik, kus enamus praeguseks tavalistest valdkondadest olid täiesti katmata. Nõukogude õiguses polnud ei äriõigust ega eraomandit.

Praegustel noortel on nõukogude aja sugemetega süsteemis töötamist raske ette kujutada. 1980ndate lõpus töötasid advokaadid õigusnõuandlates, Tallinnas oli neid kaks. Põhilised tegevused olid kriminaalasjades kaitsmine ja tsiviilasjades esindamine. Vanemad kolleegid räägivad, kuidas ülemus kontrollis süsteemselt, kas advokaatidel ikka on ENSV Tsiviilkoodeksi muudatused paberil õigesse kohta kleebitud. 1980ndate lõpuni kehtisid advokaatidele riiklikud tasumäärad ja palgalagi. Viimase vastu hakati advokatuuri koosolekutel aina häälekamalt protestima ning see kadus 1988. aastal. Riiklikud tasumäärad kadusid alles koos eraõiguslike büroode tekkega.

Muutused ei toimunud päevapealt, veel 2000ndate alguses ei saanud enne vandeadvokaadiks, kui olid teinud riikliku õigusabi korras kriminaalasju, ka äriõigusele spetsialiseerunud vastava ettevalmistuseta noored istusid nädalavahetusel telefonivalves ja olid valmis minema koheselt kohtusse mõrvades jm isikuvastastes kuritegudes süüdistatuid kaitsma.

Reeglid muutusid päevadega

35 aastat tagasi hakkasid koos eraettevõtluse tärkamisega tekkima õigusnõuandlate kõrvale eraadvokaadibürood, 1990ndatel nimetati neid „väikesteks advokaadibüroodeks“. 1990. aasta 11. mail asutatud Lepik & Luhaäär oli esimene pärastsõjaaegne aktsiaseltsi vormis asutatud advokaadibüroo.  Varem oli Eestis registreeritud vaid advokaadibüroo HETA, mis oli moodustatud veel soomlastega kahasse ühisettevõtte vormis. Üldse tekkis sel ajajärgul kiiresti palju väiksemaid advokaadibüroosid, kuigi Eesti taasiseseisvust polnud veel välja kuulutatud ja formaalselt tegutseti veel mõnda aega nõukogude seadusruumi kaasabil.

Eesti seadusruumi jõuline reform algas koos taasiseseisvumise ja esimeste uute vabade valimistega.  Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär üks alusepanijatest, emeriitadvokaat Peeter Lepik kirjeldas 1990ndate esimeses pooles seadusandluses toimunut Eesti Advokatuuri 100. sünnipäevale pühendatud intervjuudes nii: “Palusime klientidel olla meiega ühenduses teisipäeviti ja neljapäeviti, öeldes, et siis saate teada, millised seadused on vahepeal vastu võetud ja milline regulatsioon kehtib.” See iseloomustab hästi advokaatide tööd sellel pööraselt kiirete muutuste ajal. Ühel nädalal kehtinud reeglid võisid olla kui mitte järgmiseks nädalaks, siis järgmiseks kuuks muutunud.

1991.aastal taasloodud Eesti Advokatuuris töötas 185 advokaati ning advokaadibürood koosnesid üksikutest advokaatidest. Aastaks 2025 on advokatuuril liikmeid juba 1154 ja täna on ainuüksi COBALTis üle 100 inimese. Kuigi klientide endi õigusosakonnad on tihtilugu advokaadibüroodest suuremadki, näitab advokaatide arvu kasv, kuidas koos ettevõtluse arengu ja majanduse kasvamisega on tõusnud vajadus võrdlemisi kitsas valdkonnas spetsialiseerunud advokaatide teenuste järele.

Uue elu õppetunnid

1990ndad olid riigi ülesehitamise, tormiliste muutuste ja kohatiste segaduste aeg. Noore vabariigi parlament võttis ühtede esimeste uute seaduste hulgas vastu omandireformi ja asjaõigusseaduse. Need andsid advokaatidele kõvasti tööd ning tõid kaasa palju kontakte väliseestlastega. Varade tagastamisvaidlused tähendasid advokaatide jaoks pikki tunde arhiivides, et tuvastada, kellele milline vara on kuulunud.

Järsult laienes ka advokaatide välissuhtlus, tekkisid ja süvenesid erinevad sidemed väljaspool Eestit. Muutus prestiiži küsimuseks käia end välismaal täiendamas, millel tegelikult oli ka vägagi praktiline vajadus. Ühel hetkel jooksu pealt ise lahenduste leiutamisest enam ei piisanud ja välismaal õppimine andis paljudele küsimustele kiiremad ja professionaalsemad vastused.

Sel perioodil algas ka ettevõtete esindamine, mis varem, nõukogude ajal, praktiliselt puudus. Nõudlus kasvas kiiresti, sest juriidilist nõustamist oli vaja juba aktsiaseltside asutamisel, seda alates põhikirjade vorpimisest ja nende registreerimisest linnavalitsuses. Üheks oluliseks nõudeks oli füüsilistele kirjadele õigeks ajaks postkontori pitsati saamine, sellest võis oleneda nii mõnigi eluliselt tähtsa õiguse realiseerimine. Lisaks eraettevõtete asutamisele hakati järjest erastama riigiettevõtteid, mis omakorda tähendas mahukat juriidilist nõustamist.

Võiks tuua utreeritud paralleeli, et kui 90ndate algul olid advokaadibürood justkui väikesed entusiastlikud laenukooperatiivid, mille põhiliseks tööriistaks olid ruuduline vihik, lauakalkulaator ja algelised arvutid, siis täna on mõnestki neist kasvanud välja hästitoimiva kohaliku pangaga võrreldavad ettevõtted.

Nagu öeldud, toimus enamus arengust advokaatidel käigu pealt õppimisena. Võisid olla ülikoolis tublisti teadmisi omandanud, kuid ega sealgi saanud õpetada seadust, mida polnud veel vastu võetud. Tuli tegeleda asjadega, millega kunagi varem elus polnud kokku puututud ning olulisemad seadused muutusid mõne aasta jooksul peaaegu täielikult. Advokaat võis saada ülesandeks lugeda nädalavahetuse jooksul justkui pika uue novellina lennuki liisinglepingut ning katsuda seda olemasoleva napi regulatsiooni valguses mõtestada. Palju oli ka väljendeid, mis praegu on väga levinud, aga siis kuuldi neid esimest korda. Tihtilugu juurdlesid vestluse käigus väliskolleegiga, mida nad ühe või teise terminiga silmas võisid pidada.

Bürood olid tollal väikesed, ca 5 inimest oli väga tavaline suurus. Kuna aga kliendid olid peamiselt välismaalased ja ettevõtted, siis advokaatide tunnitasu oli väga kõrge, ca 500-800 krooni. Samal ajal oli keskmine kuupalk Eestis 1994. aastal 1700 krooni. Mäletan, kuidas 1997. aastal tõsteti büroos  tunnitasu 800 kroonilt 1500 kroonile ehk ligi 100 eurole tunnist, aga valdav osa klientidest ei kurtnud, teenust vajati rohkem kui oli pakkuda.

1990ndatel tegi iga advokaat suuresti kõike. Sama advokaat asutas aktsiaseltse, nõustas kliente maksu- ja konkurentsiküsimustes, tööõiguses ja intellektuaalomandis, esindas kohtus. Täna on näiteks COBALTi  büroos ainuüksi konkurentsiõigusele spetsialiseerunud advokaate sama palju kui tollal oli keskmises büroos kokku.

1996.aasta kevadel käivitus Tallinna väärtpaberibörs, mis tähendas ka advokaadibüroode jaoks uue valdkonna teemade tõusetumist. Tekkisid ka välispankade ja kohalike pankade omavaheliste tehingute kohta õiguslike arvamuste andmised ja muud olulist spetsialiseerumist vajavad ülesanded. Pankade pankrotidki olid 1990ndatel tavalised ning andsid palju tööd.

Tekkisid advokaadibüroode Balti ketid

2000ndate esimeses pooles hakkasid tekkima ülebaltilised advokaadibürood ehk nn Balti ketid, kliendinõudluse tagajärjel hakati kasutama ühiseid kaubamärke, tegema kolme Balti riiki katvaid ühiseid pakkumisi ja tööd. Koostöö süvenemine Läti ja Leedu büroodega oli tingitud asjaolust, et väljastpoolt vaadati Balti riike ühise turuna. Balti riigid on eraldivõetuna niivõrd väikesed, et suuremates asjades ei ole otstarbekas ükshaaval riigiti pakkumisi koguda. Lepik & Luhaääre osalusel asutatud Lawini kett ning Mody & Hääle osalusel asutatud Glimstedti kett olid Balti kettidest esimesed.

2005.aasta suvel ühinesid advokaadibürood Luiga, Mugu & Borenius ning Mody & Hääl Glimstedt. 2015. aastal ühinesid Borenius ja Lawin ning võtsid kaubamärgina kasutusele advokaadibüroo COBALT. Kui reeglina kipuvad advokaadibürood olema küllaltki isikute kesksed, siis need ühinemised olid tingitud eelkõige korporatiivsest vajadusest, eesmärgist tugevdada advokaadibürood kui sellist ning teenindada seeläbi kliente paremini.

Majanduskriisid on ka advokaadibüroodele negatiivselt mõjunud. Kui klientidel läheb kehvasti, läheb ka advokaatidel kehvemini, advokaadibüroodel ei ole omaette majandusruumi, nad sõltuvad sarnaselt teiste teenuseosutajatega klientide majanduslikust olukorrast. Näiteks 2008 kriisi ajal kadus umbes kolmandik käibest, tehingute turg muutus olematuks.

Lisaks seaduste pidevale uuendamisele tekib aina juurde ka uusi õiguslikke teemasid. Kui eelmise kriisi järel tekkis saneerimisseadus, siis tänaseks on hoopis uue tasemeni jõudnud erinevad riiklikud regulatsioonid, näiteks rahapesuvastane võitlus ja andmekaitse. Kui enne koroona-aastaid  olid advokaadid võibolla üksikutel  kordadel puutunud kokku mõistega force majeure, siis 2020 alguses sai  see üsna igapäevaseks teemaks. Ehk elukestev vajadus areneda ja õppida jääb igaveseks.

Paindlikkus ja spetsialiseerumine

Mis saab Eesti õigusturul edasi? Suuremate ühinemistega on õigusturul viimastel aastatel rahulikumaks jäänud, Eesti majandusruum on siiski nii väike, et piirid kipuvad ette tulema.  Samas küsitakse välisbüroode poolt, et kuidas on juhtunud nii, et teie konkurentsiolukord on üks tihedamaid kui turg on üks väiksemaid.

Tavapärased omadused nagu kvaliteet, professionaalsus, usaldatavus jm sarnased omadused on muutunud elementaarseteks vajadusteks ja eeldusteks advokaadibüroo pidamiseks. Tänane keskkond seab büroodele hoopis uued nõuded – suurem paindlikkus, kliendikesksus, võime kiiresti reageerida. Samuti peab tehniline võimekus olema hea. Suuremad kliendid ei saa enam oodata, neil on vaja lahendusi kohe, ka keerulisematele asjadele. Peab olema võimalik panna päevaga üksiku tehingu peale 10-20 inimest kohe tegutsema ja kiiresti tulemus saavutada.

See tee, mille Eesti õigusturul tegutsejad on viimaste aastakümnetega läbi käinud, on olnud väga põnev ja hariv. Oleme jõudnud euroopalikku õigusruumi, Eesti bürood ei pea enam ammu tundma piinlikkust väliskolleegidega suhtlemisel. Ning areng paistab jätkuvat samas tempos, nii kliendid kui õigus hoiavad meid ka edaspidiselt heas vormis. Aga advokaatide jaoks ei olegi midagi meeldivamat kui võimalus kolleegide ja klientidega koos areneda, aidata jätkuvalt kliente parimal õiguslikul viisil.

COBALTi poolt suur aitäh kõikidele, kes meie ühisesse ajalukku ja saavutustesse ühel või teisel viisil panustanud on!