Ajutiste raskuste korral tasub otsida abi saneerimisest

Artikkel ilmus 30. aprillil 2020 Äripäevas. 

Saneerimine aitab ettevõtjal raskuste tekkimisel võita aega, et oma senist ärimudelit korrastada ning paremaks teha. Selle aja annavad ettevõttele võlausaldajad, kes usuvad, et pärast ümberkorralduste tegemist on neil võimalik võlgnikult rohkem tagasi saada, kui näiteks võlgniku pankroti korral.

Praegu võib paljudel ettevõtetel olla keeruline oma kohustusi täita, sest riigis kehtib eriolukord ning normaalne äritegevus on takistatud.

Praegusest kriisist tingitud majandusraskused võivad aga olla ajutised ja seetõttu võib saneerimine olla üks sobilik lahendus raskuste seljatamiseks, rääkis Äripäeva raadio saates “Kasvukursil” Grant Thornton Balticu partner ja nõustamisteenuste valdkonna juht Artur Suits.

Suitsu sõnul näitab põhjanaabrite kogemus, et saneerimine käib lainetena ja on korrelatsioonis majanduskriisidega. “Kui Soome majandusel on olnud rasked ajad, siis on ka järsult kasvanud saneerimiste arv,” märkis ta.

Kuigi Eestis läks viimasel kolmel aastal majanduses hästi, siis on saneerimiste arv ikkagi kasvanud, mis näitab, et ka Eestis on raskustes ettevõtted seda võimalust üha rohkem kasutanud. 2017. aastal oli I ja II astme kohtus saneerimisi 11, 2018. aastal 27 ja eelmisel aastal 36. Pankrotte oli vastavalt 160, 207 ja 170.

Suitsu sõnul ei pruugi saneerimisest olla abi sellistel firmadel, kes olid raskustes enne koroonakriisi ehk kelle puhul on selge, et nende ärimudel ei tööta­. Saneerimine ei ole võluvits, mis muudab kehva äri kasumlikuks.

“Saneerimise õnnestumise eeldus on ikkagi see, et ettevõtet on võimalik korda teha. Kui ikkagi ettevõte on täielikult läbi kukkunud, siis ei ole seal ka enam mitte midagi saneerida,” lisas Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

Üle kümne aasta saneerimismenetlustega tegelenud Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaadi Annika Jaansoni sõnul saab saneerida sellist ettevõtet, mida juhtkond ja omanikud soovivad tõesti muuta. Erinevalt näiteks pankrotimenetlusest on saneerimine vabatahtlik. Pankrotimenetluse võivad aga algatada ka võlausaldajad.

Miks saneerimine on parem võrreldes pankrotiga?

Siit tuleb ka üks oluline erinevus pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse vahel. Saneerimismenetluses juhib menetlust ettevõtte juhtkond koos saneerimisnõustajaga.

Siit tuleb ka üks oluline erinevus pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse vahel. Saneerimismenetluses juhib menetlust ettevõtte juhtkond koos saneerimisnõustajaga.

Suits lisas, et saneerimise kui kriisist väljumise ühe võimaluse lauale tõstmine ei tähenda seda, et peab avaldus näpus kohe kohtusse jooksma. “Saneerimise eduka läbiviimise eelduseks on see, et sa oled enne teinud põhjaliku kodutöö. Sa pead mõtlema läbi, kuidas võlad ümber kujundada, kuidas saada oma plaanile võlausaldajate toetus, millised muudatused tuleb firmas teha jne,” soovitas Suits keerulisse olukorda sattuvatele ettevõtjatele.

Tema sõnul peab ettevõte võlausaldajatele veenvalt näitama, kuidas on saneerimine neile kasulikum võrreldes ettevõtte pankrotiga. Kui pankrotimenetluse puhul on fookus võlausaldajatele laekuvates summades, siis saneerimismenetluse korral peab fookus olema äritegevuse ümberkorraldamisel. “Saneerimise üks keskne kriteerium ongi see, et sellest väljuvad võitjana kõik osalised,” lisas Jaanson.

Pankrotimenetlusega võrreldes on saneerimisel veel mitu plussi. Kui pankroti korral kandub raskustesse sattunud ettevõtte väärtust loov osa üle kuhugi mujale, siis saneerimine tähendab seda, et äri ja töösuhted ettevõttes ei katke. Sanee­rimise abil alles jääv ettevõte või äriüksus omab suuremat väärtust ning näiteks hiljem seda ettevõtet müües on võimalik teenida rohkem kui müüa firma seadmed ja varud pankrotimenetluses.

Koroonakriisi tingimustes sobib saneerimisele mõelda neil ettevõtetel, kelle maksejõuetus on ajutine ja kus ettevõttel on ootamatult langenud eriolukorra tõttu ära tulud ja rahavood ning samas pole piisavalt reserve ja seetõttu tekivad lähiajal raskused kohustuste täitmise ja kulude või kahjumi katmisega.

Oluline on see, et äri on võimalik tervendada ning pärast ümberkorraldusi teenib ettevõte taas kasumit ja suudab katta nii jooksvad kulud kui ka tasuda vanad võlad. Oluline on see, et saneerimise käigus ei halveneks ettevõtte maksevõime ehk jooksvalt peab firma ots otsaga kokku tulema, märkis Artur Suits.

Saates sai veel täpsemini teada, millal tuleb saneerimisega alustada ning milliseid meetmeid sagedamini kasutatakse, millised on saneerimise õnnestumise võtmetegurid, mida tuleb arvestada saneerimisega seoses koroona kontekstis, milline on saneerimisnõustaja roll ja mis on suuremad probleemid, miks saneerimine ebaõnnestub.