Advokaat Mart Blöndal: Eesti võtab luubi alla välisinvesteeringud

Artikkel ilmus 22. septembril 2020 Äripäevas. 

Välisinvestorite taustakontrolli puhul tuleb tagada, et piirangud ning nende kehtestamise mehhanism oleks ettevõtjatele võimalikult läbipaistvad ning arusaadavad, kirjutab advokaadibüroo COBALT advokaat Mart Blöndal.

Suve keskel esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikuks kooskõlastamiseks välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Seadusemuudatuse eesmärk on teha kindlaks, et riigile kriitilise tähtsusega ettevõtte ostmine ei paneks riiki täbarasse olukorda, kus omanikuvahetus seaks ohtu julgeoleku või avaliku korra.

Välisinvestorite taustakontrolli kehtestamise surve tuleb Euroopa Liidust, mistõttu on lisaks Eestis kavandatule sarnased menetlused juba käigus 14 ELi liikmesriigis, sh näiteks Lätis ja Leedus ning väljatöötamisel kõikides ülejäänud ELi riikides, v.a Horvaatias. Teisisõnu, välisinvestorite taustakontroll tõenäoliselt tuleb ning küsimus on selle ulatuses.

Riigi julgeolek ning avalik kord on õiguslikust perspektiivist igati legitiimsed eesmärgid Eesti ettevõtete ostust huvitatud välisinvestoritele piirangute seadmiseks. Samas ei ole tegemist absoluutsete eesmärkidega, mistõttu peab nende eesmärkide täitmisel tagama ka välisinvestorite taustakontrolli läbipaistvuse. Seda enam, et mida väiksem on taustakontrolli läbipaistvus, seda suurem on ka selle mõju Eesti ettevõtlusele.

Nimelt seisneb Eesti riigi majanduslik edu vähemalt osaliselt ettevõtjate vabadusel arendada oma ettevõtet võimalikult väheste piirangutega. Selleks tagab riik ettevõtjatele võimalikult suure vabaduse ettevõtlusesse siseneda ning sellest lahkuda.

Kuigi turumajanduse üheks võimalikuks eesmärgiks on luua tingimused, kus ettevõtjal oleks motivatsioon pakkuda tarbijatele parimaid tooteid ning suurimat valikut, võib ettevõtjatel pikemas perspektiivis olla ka soov ettevõte maha müüa ning ettevõtlusest lahkuda. Sellest tulenevalt on ettevõtte müügile piirangute seadmisel võimalik negatiivne mõju ka Eesti ettevõtluse käekäigule.

Eeltoodu lahenduseks peaks olema riigi poolt ettevalmistatud ning läbipaistev mehhanism, mille rakendamise tulemuse suhtes on ettevõtjal võimalik kujundada oma hinnang, seda vähemalt kvalifitseeritud nõustajate abil.

Läbipaistvusele ning õigusselgusele tähelepanu pööramine on eriti oluline, kuna suurimad investeerimisfondid ei ole pärit mitte Euroopast, vaid väljastpoolt seda, nt USAst. Täiendavalt näitab ELi teiste liikmesriikide praktika taustakontrolli rakendamisel tihti läbipaistmatut lähenemist, mis on toonud kaasa tehingute „igaks juhuks“ teavitamise. Selline lähenemine on selgelt probleemne, kuna suurendab investori teadmatust. Mida suurem on teadmatus, seda vähem tõenäoline on, et välisinvesteeringud Eestisse jõuavad.

Eelnõu tuleb juba tänavu

Eesti ettevõtja majanduslik edu tugineb tema õigustel ja vabadustel. Nende õiguste piiramine tekitab Eesti-sugusele väikesele majandusele olulisi murekohti, mistõttu tuleb tagada, et piirangud ning nende kehtestamise mehhanism oleks ettevõtjatele võimalikult läbipaistvad ning arusaadavad. Riigi julgeoleku ning avaliku korra tagamine on kindlasti legitiimsed eesmärgid, kuid nende tagamisel tuleb arvestada ka ettevõtjate huvidega.

Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt plaanitakse esialgset seaduseelnõu avalikkusele näidata veel 2020. aastal ning seaduse jõustumine on planeeritud 2021 aasta esimesse poolde. Paralleelselt kavandatud välisinvestorite taustakontrolliga luuakse majandusministeeriumisse kontaktpunkt, mille kaudu edastatakse vajaduse korral ka teistele liikmesriikidele teavet Eestisse investeerinud välisinvestorite kohta. Euroopa Komisjoni nõuetest tulenevalt peab kontaktpunkt töötama juba 11. oktoobrist 2020.