Euroopa Inimõiguste Kohus: inimõigus elule võib kohustada riike keskkonnaohtudega aktiivselt tegelema

30. jaanuaril 2025 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) märgilise otsuse kohtuasjas Cannavacciuolo jt vs Itaalia. Kohus leidis, et Itaalia riik oli rikkunud oma kohustusi, jättes aastakümneid reageerimata organiseeritud kuritegevuse tegevusele, mille käigus põletati ja maeti jäätmeid – sh ohtlikke jäätmeid – Campania piirkonnas.

Kohtuotsuse olulisus seisneb selles, et EIK sidus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 2 – õigus elule – otseselt keskkonnakaitsega ja riigi kohustusega tegutseda keskkonnaohtude korral. Keskkonnanõuete eiramisel tekkiv oht inimeste elule ei pea EIK uue otsuse kohaselt olema õiguse rikkumiseks tõendatud tagajärg, piisab, kui vastav oht on vahetu ning piisavalt tõsine ja reaalne. Sellisel juhul on riigil positiivne kohustus tegutseda: uurida saastatust ja sellega seotud tervisemõjusid, maandada riske (sh keskkonda puhastades), kaitsta inimeste tervist ning võtta saastatuse põhjustajad vastutusele.

Kohtu hinnangul ei saa riik vabandada passiivsust sellega, et konkreetne põhjuslik seos saastatuse ja tervisekahjude vahel on ebamäärane. Kui risk on teada, peab riik tegutsema. Itaalia seda ei teinud, kuigi teadis probleemist ja selle ulatusest juba pikka aega.

Otsus loob pretsedendi, mis võib suurendada keskkonnaõiguse-alaseid kohtuvaidlusi kogu Euroopas – kodanikel ja kogukondadel on nüüd tugevam alus nõuda riikidelt ja omavalitsustelt kaitset ka keskkonda ja seeläbi inimeste elu ohustavate tegurite eest ilma, et peaksid tõendama ühest põhjuslikku seost. Oluline on just see, et riigi kohustus tegutseda ei piirdu vaid juhtudega, kus negatiivsed tagajärjed on juba tekkinud, vaid tegutseda tuleb ennetavalt.