Nn Omnibus-eelnõu lükkaks edasi ja lihtsustaks kestlikkusaruandlust ning suurettevõtete hoolsuskohustuse nõudeid

Euroopa Komisjon esitles 2025. aasta veebruaris nn Omnibus-paketti, mille eesmärk on vähendada kestlikkuse valdkonnas ettevõtetele seatud halduskoormust. Paketiga vastatakse kriitikale, mida on esitanud ettevõtjad nii Eestis kui kogu ELis seoses kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse (CSDDD) nõuetega, eelkõige nende keerukuse, kulukuse ja rakendamistähtaegadega.

Vähim vaidlusi on tekitanud kohustuste edasilükkamine. Euroopa Parlament hääletas 3. aprillil 2025 nn “stop-the-clock” ettepaneku poolt, mis lükkab kestlikkusaruandluse täitmise kohustuse edasi kahe aasta võrra (liikmesriikide esindajad olid ettepaneku juba varem heaks kiitnud). See tähendab, et väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted, aga ka need suurettevõtted, mis ei ole „avaliku huvi üksused“, peavad esimesed kestlikkusaruanded esitama alles 2028. aastal. Ka hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine lükkub aasta võrra edasi – uueks tähtajaks on 2028. aasta juuli. Ülejäänud, alljärgnevalt kirjeldatud Komisjoni ettepanekud, põhjustavad rohkem vaidlusi ning nende osas EL-tasandil üksmeel veel puudub.

Komisjon on mh teinud ettepaneku vähendada ettevõtete hulka, kes peaksid kohustuslikus korras kestlikkusaruandeid koostama ja avalikustama. Edaspidi kohalduks see vaid äriühingutele ja kontsernidele, kellel on vähemalt 1000 töötajat (seni võis see kohalduda ka ettevõtjatele, kellel oli 250 töötajat või isegi vähem, eeldusel, et käibe- ja varade maht ületas piirmäärasid). Samuti kavandab Euroopa Komisjon juba kehtivate kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) ulatuslikku lihtsustamist, eesmärgiga vähendada aruandluse mahtu kuni 70% ning keskenduda enam numbrilistele mõõdikutele.

Vähendada soovitakse ka väikeettevõtjate koormust: suurettevõtted tohiksid muudatuste kohaselt oma väärtusahela väiksematelt partneritelt koguda kestlikkusaruandluse tarbeks vaid piiratud ulatuses teavet. Samuti soovitakse oluliselt vähendada suurettevõtjate kohustusi, mis tulenevad hoolsuskohustuse direktiivist (CSDDD), keskendudes riskide hindamisel otsestele äripartneritele ning nähes partnerite tegevuse hindamise ette kord viie aasta jooksul, mitte iga-aastaselt.

Lihtsustused on ette nähtud ka süsiniku piirimeetme (CBAM) rakendamisel: väikestele tarnijatele on plaanis kehtestada erandid, ning suurematel ettevõtetel võimaldataks vajadusel aruandluse täitmine delegeerida kolmandatele osapooltele. Kuigi kohustatud ettevõtete arv väheneks märkimisväärselt, oleks turu konsolideerumisest tulenevalt suurem osa impordist Euroopa Komisjoni andmetel jätkuvalt hõlmatud.