2025. aasta olulisemad maksumuudatused

Algav 2025. aasta toob kaasa mitmed maksumuudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Tõusevad maksu- ja aktsiisimäärad, suurenevad maksuvabad piirmäärad, laienevad investeerimiskonto kasutamise võimalused ning hakkab kehtima uus mootorsõidukimaksu seadus. Järgnevalt anname ülevaate peamistest muudatustest, mis jõustuvad 2025. aastal.

1. Tulumaks

Füüsilise isiku tulumaksumäär tõuseb 22%-ni senise 20% asemel. Maksuvaba tulu suurus 2025. aastal on jätkuvalt kuni 654 eurot kuus ja kuni 7848 eurot aastas, sõltuvalt inimese aastasest bruto sissetulekust. Nn „Maksuküür“ kaob alates 1. jaanuarist 2026.

Juriidilise isiku tulumaksumäär tõuseb samuti 22%-ni (neto väljamakselt 22/78).

Kaob ära regulaarsetele dividendidele kohalduv madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Juhime tähelepanu ka üleminekusättele, mis kohustab äriühingut füüsilisele isikule makstud dividendilt 7% määraga tulumaksu kinni pidama, kui dividendi aluseks olev kasumiosa oli maksustatud 14% määraga ning kasumit jaotava äriühingu tasandil kohaldub edasimakstavale dividendile vabastusmeetod.

Krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse määr tõuseb 18%-ni senise 14% asemel.

Maksuvabad piirmäärad

2025. aastal jõustuvad muudatused ei seisne siiski vaid maksumäärade tõusudes, vaid suurenevad ka mitmete kululiikide maksuvabad piirmäärad.

*Lisandub 2% samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

**Uue muudatusena lisanduvad ka massaažikulud ning kulud tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötajate, kutse või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele.

Investeerimine

Lisaks on seadusandja uuendanud finantsvaralt saadud tulu maksustamise edasilükkamist võimaldavat investeerimiskonto reeglistikku ja ka teisi investeeringutelt saadud tulu maksustamist puudutavaid seadusesätteid. Tulumaksuseaduse (TuMS) muudatuste eesmärgiks on muuta investeerimiskonto reeglistik paindlikumaks ja väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks, võimaldades maksuefektiivset investeerimist senisest enamate finantsinstrumentide ning laiema teenusepakkujate ringi näol.[1]

Investeerimiskonto finantsvara loetellu hõlmatakse pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja krüptovara. Teisalt ei käsitata investeerimiskonto raames lubatud finantsvaraks enam tegevusloata väikefondi osakut või aktsiat. Krüptovara saab investeerimiskonto finantsvarana arvestada alates 2025. aasta 1. jaanuaril algavast füüsilise isiku maksustamisperioodist eeldusel, et see on soetatud sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või selliselt krüptovara emitendilt, kes on saanud loa krüptovara pakkumiseks MiCA määruse alusel.

Laienevad ka investeerimiskonto avamise võimalused. Nimelt pole investeerimiskonto enam pankade monopol, vaid seda on edaspidi võimalik avada Euroopa Majanduspiirkonna riigi makseasutuses, e-raha asutuses või investeerimisühingus. Investeerimisühingus peab konto olema avatud maksumaksja nimel tingimusel, et investeerimisühing eraldab selgelt maksumaksja vahendid oma ja teiste klientide vahenditest.

Samuti leidub muudatusi ka kulude mahaarvamist puudutavates reeglites. Nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust lubatakse maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud. Näiteks väärtpaberikonto haldustasu, ühisrahastusteenuse ja krüptovaraga kauplemise platvormitasu ei käsitata enam väljamaksena investeerimiskontolt ning need kulud saab edaspidi tulust maha arvata. Seega on füüsilisel isikul väärtpaberikonto kasutamisega seotud haldustasud lubatud lugeda soetamismaksumuse (TuMS § 38) arvestusse.

Ühtlasi lisatakse krüptovara ka TuMS § 15 lõikes 1 toodud vara näidisloetellu ning positiivse täiendusena saab teenitud tulust maha arvata ka kahju, mis tekib varalise õiguse kehtivuse kaotamise tulemusel (nt kui krüptovara muutub kehtetuks või kui ühisrahastuse kaudu antud laen hinnatakse lootusetuks). Samuti võimaldatakse ka investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel samal maksustamisperioodil saadud kasu ja kahju tasaarvestada (TuMS § 39). Seni kehtiva korra kohaselt on nendelt finantsinstrumentidelt saadud kasu maksustatud iga tehingu põhiselt, arvestamata seda, kas aasta kokkuvõttes on tehingutelt saadud kasu või kahju. Seega nähtub, et seadusandja soov on muuta eraisikuna investeerimine maksunduslikult sarnasemaks äriühingu kaudu investeerimisega.

Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuaril alanud maksustamisperioodi algusest, kuid krüptovaraga seotud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2025.

2. Käibemaks

1. jaanuaril 2025 hakkab majutusteenustele kehtima 13% käibemaksumäär senise 9% asemel ning nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilisel kujul perioodikaväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt uuesti 9%-le.

Seoses julgeolekumaksu seaduse jõustumisega (Riigikogu poolt vastu võetud 11.12.2024) tõuseb alates 1. juulist 2025 kuni 2028. aasta 31. detsembrini ka käibemaksu standardmäär 24%-ni. Sellega seoses lühendatakse pikaajaliste lepingute 20% käibemaksumäära rakendamise perioodi 2025. aasta 30. juunini.

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima väikeettevõtete erikord, mis võimaldab Eestis asutatud maksukohustuslastel tegutseda teistes liikmesriikides ilma seal käibemaksukohustuslaseks registreerimata. Ettevõtted saavad nimetatud erikorda taotleda oma käibe jaoks teistes liikmesriikides juhul, kui nende käive Euroopa Liidus tervikuna ei ületa kalendriaasta jooksul 100 000 eurot.

Sellega seoses ühtlustatakse ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvestamise põhimõtteid. Alates 2025. aastast arvestatakse piirmäära (st ettevõtte maksustatav käive 40 000 eurot aastas) sisse:

• kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive, (v.a põhivara võõrandamine);
• kinnisasjatehingute käive (v.a põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud);
• kindlustusteenuste ja finantsteenuste käive (v.a juhuslikud teenused).[2]

Eelneva valguses võib äriühingul tekkida käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus edaspidi ka juhul, kui tema tehingute (sh käibemaksuvabad finantstehingud nagu aktsiate või võlakirjade ost-müük) kogusumma ületab 40 000 eurot, kuid ainult üks tehing tekitab maksustatavat käivet. Lisaks igakuistele käibedeklaratsioonide esitamisele, tuleb sellisel ühingul edaspidi lisada käibemaks sellistele teenustele või kaupadele, millele seadus ette näeb (nt koolitused või lühiajaline üürikorteri pakkumine Airbnb-s).

Samuti muutub käibemaksuseaduses ka uute hoonete määratlus. Nüüd loetakse uueks ehitiseks ka ehitist, mis võõrandatakse esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu/taaskasutuselevõttu (KMS § 16 lg 2 p 3). Seega, kui ehitis müüakse esimese kasutusaasta jooksul, tuleb hinnale lisada käibemaks.

3. Maamaks

2025. aasta toob muudatusi ka maamaksuga seoses. Nimelt muutuvad maksumäärad, maamaksu tõusu piirmäär saab olema 50 protsenti või 20 eurot ning suureneb maamaksu esimese osamakse summa. Näiteks tuleb edaspidi kuni 100-eurone maamaks ühe kohaliku omavalitsuse piires asuvalt maalt tasuda hiljemalt 31. märtsiks.

4. Mootorsõidukimaks

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima uus mootorsõidukimaksu seadus[3], millega kehtestatakse uus mootorsõidukimaks. Tegemist on üldise maksuga, millel puudub kindel sihtotstarve ning mis hakkab laekuma riigieelarvesse. Mootorsõidukimaks koosneb kahest osast – aastamaksust, mida hakkab koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasust, mida haldab Transpordiamet. Mootorsõidukimaksu hakkavad maksma kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad.

Iga sõiduki aastane maksusumma on individuaalne ja sõltuvalt kategooriast kujuneb erinevat tüüpi teguritest (baasosa, CO2 osa ja täismassi põhjal arvutatud osa). Üle viie aasta vanuste M1- ja N1-kategooria mootorsõidukite maksu määramisel võetakse arvesse ka mootorsõiduki vanust.

Mootorsõidukimaksu maksustamisperiood on üks kalendriaasta. Maksukohustus tekib jooksva aasta eest ette ning seda tuleb aasta jooksul tasuda kahes osas: pool maksusummast 15. juuniks ja ülejäänud osa 15. detsembriks. Kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris esimest korda aasta jooksul, siis tekib mootorsõidukimaksu tasumise kohustus proportsionaalses määras. Sel juhul arvutatakse maks proportsionaalselt päevade eest, mis on jäänud jooksva aasta lõpuni ning maksuteade väljastatakse 15 tööpäeva jooksul pärast sõiduki liiklusregistris registreerimist. Registreerimistasu tasutakse ühes osas, sest tasutud registreerimistasu on sõiduki liiklusregistris registreerimise eelduseks.

Maksuteate mootorsõidukimaksu tasumiseks esitab Maksu- ja Tolliamet isikule, kes on 1. jaanuari seisuga mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Maksuteade väljastatakse hiljemalt 15. veebruariks e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus on nähtav ka maksu arvutuskäik.

Tasub veel märkida, et mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi (aasta) kestel selle perioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu ei tagastata. Seega juhul, kui mootorsõiduk aasta jooksul avarii tagajärjel näiteks hävineb, siis ettemakstud aastamaksu ei tagastata ja maksusummat ei vähendata. Ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega sõidukitele rakendub aastamaks alates aastast 2027.

_____________________________________________

[1] Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Lk 1.

[2] Eesti Maksu- ja Tolliamet. Käibemaksuseaduse muudatused. – https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/kaibemaks#alates-01012025

[3] Mootorsõidukimaksu seadus, RT I, 17.08.2024, 1.