Vandeadvokaat ja ESG juht Siim Vahtrus: uue Euroopa Komisjoni seitse rohelist arengut, millega arvestada

Artikkel ilmus 24.09.2024 Äripäevas.

17. septembril avalikustas Ursula v der Leyen Euroopa Komisjoni uue koosseisu kandidaadid. Esimese hooga on palju tähelepanu tõmmanud persoonid, ent ettevõtjatele ja kodanikele on veelgi olulisemad kandidaatidele saadetud „missioonikirjeldused“ (Mission Letter), mis annavad aimu sellest, milliseid arenguid võib oodata ka EL keskkonna-, energia- ja kliimapoliitikas. Advokaadibüroo COBALT keskkonnaõiguse ja kestlikkuse valdkonna juht Siim Vahtrus tutvustab järgnevalt seitset kõige olulisemat arengut, mida uuelt Euroopa Komisjonilt neis valdkondades oodata.

1. EL roheleppe elluviimine jätkub

Enne europarlamendi valimisi oli suureks küsimuseks, kas EL rohelepe (European Green Deal) elab valimised üle või võtab uus Komisjon erineva suuna. Mitmetele volinikukandidaatidele esitatud missioonikirjeldustest võib üheselt välja lugeda, et töö roheleppega jätkub. Sisus järgi andmata on samas kavas pöörata enam tähelepanu bürokraatia vähendamisele ja majanduse konkurentsivõime tagamisele. Viimase osas on võtmeroll kahel asepresidendil – Stephane Sejourne’il, kelle koordineerida on jõukuse ja tööstusstrateegia valdkonnad ning Teresa Ribera Rodriguezel, kes on komisjoni asepresidendi kandidaat „puhta, õiglase ja konkurentsivõimelise“ ülemineku teemadel. Neile saadetud kirjades on konkreetsete tööülesannetena välja toodud näiteks riigiabi ja riigihangete reeglite lihtsustamine ning eriti olulisena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormuse vähendamine.

2. 2040. aastaks seatakse eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% võrra

Kliimapoliitika ja selle eesmärgid on kogu EL rohepöörde üks suurima mõjuga komponente. Senini on seatud eesmärgid aastaks 2030 (vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. a tasemega 55%) ning aastaks 2050 (saavutada süsinikuneutraalsus). Puudu on aga oluline vahe-eesmärk 2040. aastaks. Juba enne europarlamendi valimisi pakkus Komisjon välja, et arvestades seda, kui keeruline on n-ö viimaste süsinikuheite tonnide vältimine, peaks eesmärgiks olema 90% heite vähendamine võrreldes 1990. a tasemega. Kliimavoliniku kandidaadile Wopke Hoekstrale on nüüd tehtud ülesandeks see eesmärk siduvana õigusaktidesse kirjutada ning välja töötada konkreetne poliitika- ja õigusraamistik, kuidas seda pärast 2030. aastat saavutada. Seega kuigi antud Komisjoni koosseis lõpetab töö juba 2029. aastal, on selle tööperioodil kavas panna paika kliima- ja energiapoliitika sisu järgmiseks 15 aastaks.

3. Roheline tuli keskkonnasõbralikule tööstusele

Sarnaselt eelmise Euroopa Komisjoniga, on kõige olulisemad poliitikasuunad plaanis paika panna esimese 100 ametisoleku päeva jooksul. Kui eelmisel korral oli selleks juhtdokumendiks rohelepe, siis seekord oodatakse asepresident Sejourne’ilt koostöös kliimavolinik Hoekstraga „puhta tööstuse leppe“ (Clean Industrial Deal) sisustamist ja avalikustamist. Konkreetsemalt on neile volinikele tehtud ülesandeks välja töötada eraldi õigusakt, mis kiirendaks tööstuse süsinikuvabaks muutmist ja näeks muuhulgas ette vastavate planeeringute, lubade ja hangete kiirendamist. Samuti on neile volinikele pandud ülesandeks juunis vastu võetud nn süsinikuneutraalse tööstuse seaduse (määrus 2024/1735) rakendamine. Viimane näeb samuti ette, et süsinikuneutraalsusesse panustavate tehnoloogiatega (nt tuulegeneraatorid, soojuspumbad, akud, elektrivõrgud) seotud tööstuskäitistele tuleks anda prioriteet planeeringute, lubade ja riigihangete menetlustes, sh on ette nähtud maksimaalsed tähtajad vajalike lubade väljastamiseks.

4. Ringmajandusele kavandatakse uut raamakti

Osaks puhta tööstuse leppest on ka uue ringmajanduse õigusakti väljatöötamine, mis on pandud ülesandeks keskkonnavoliniku kandidaadile Jessika Roswallile. Märksõnadena selle sisu osas on esile toodud nõudluse tekitamine teisestele materjalidele (nt plastijäätmetest tehtud graanulid), jäätmete ühisturu tekitamine ning biomajanduse strateegia uuendamine. Loodetavasti ei ole uue õigusakti näol tegemist vaid kosmeetilise uuendusega, vaid selle käigus vaadatakse üle kõik praktikas jäätmete taaskasutust põhjendamatult takistavad reeglid. Samuti aitaks jäätmete taaskasutust hoogustada see, kui Euroopa Liidu tasandil määrataks kindlaks suurema hulga jäätmeliikide lakkamise kriteeriumid ehk see, milliste toimingute järel ja millistele kriteeriumitele vastavaid jäätmeid saab uuesti lugeda toodeteks.

5. Kemikaalide kasutust reguleerivat REACH-määrust ootab reform

Kemikaalide turule toomist ning ohtlike kemikaalide kasutamist piiravat REACH-määrust sooviti reformida juba eelmise Euroopa Komisjoni ametiajal. Siis takerdus see keemiatööstuse ja paremtsentristliku EPP fraktsiooni vastuseisu taha, kes kartsid, et reform muudab niigi surve all olnud tööstussektori elu veelgi raskemaks. Keskkonnavolinik Roswallile saadetud kirjas on määruse uuendamine taas päevakorda toodud, ent seda ilmselt varasemat kriitikat arvesse võttes – kirjas viidatakse REACH-määruse „lihtsustamisele“ osana keemiatööstusele mõeldud meetmete paketist, mis peaks tagama sektori „jätkusuutliku konkurentsivõime“.

6. Piiriüleste elektriühenduste rajamise hõlbustamiseks vaadatakse üle kehtivad reeglid

Energeetika ja elamumajanduse voliniku kandidaadile Dan Jørgensenile on tehtud ülesandeks uuendada EL energeetika ühisturu toimimiseks vajalikku taristut. Selle nimel tuleb üle vaadata EL energiavõrke puudutavad õigusaktid, eesmärgiga hõlbustada olemasolevate elektrivõrkude uuendamist ja laiendamist, sealhulgas kiirendada vastavaid loamenetlusi. Selleks, et see kõik panustaks EL energeetika ühisturu toimimisse, on eriti oluline täiendavate piiriüleste ühenduste rajamine.

7. Kavandatakse uut finantsinstrumenti, mis soodustaks keskkonna kaitset

Keskkonnavolinik Roswallile on ühe ülesandena ette nähtud ka keskkonnakaitset soodustava uue finantsinstrumendi (nature credits) väljatöötamine. Ursula von der Leyen tutvustas ideed vaid mõned päevad varem, seega ei ole instrumendi täpsem sisu veel teada. Niipalju kui senini avalikult  välja öeldud, oleks tegemist turupõhise mehhanismiga, mille mõte oleks hinnastada ökosüsteemi teenuseid (nt puhast vett, tolmeldamist) sarnaselt kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemiga. Süsteemi kasusaajateks oleksid ökosüsteemi teenuste pakkujad (nt põllumajandusettevõtjad), samas kui ökosüsteemi teenuste kasutajad peaksid nende eest tasuma hakkama.

Kokkuvõtteks

Uue Komisjoni plaanid näivad suuresti ühtivat Eesti uue valitsuskoalitsiooni omadega. Ühelt poolt soovitakse jätkata rohepöördega. Teisalt on maailma majanduses ja riikidevahelistes suhetes toimuv pannud enam muretsema EL konkurentsivõime ja tööstustoodangu osas teistest riikidest sõltuvuse pärast. Kavandatud arengud on esmapilgul pea eranditult positiivsed, ent nagu alati, loevad detailid. Arvestades, et EL poliitika ja õigusloome puhul räägivad nende detailide teemal häälekalt kaasa ka Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide esindajad, on järgmisel viiel aastal Brüsselist taaskord oodata nii pinevaid läbirääkimisi kui hulganisti uusi regulatsioone, mis võivad nii ettevõtjate kui kodanike elu hõlbustada aga ka keerukamaks muuta. Igal juhul ei oota rohepöördega seotud valdkondades ees igavad aastad.