Kliimaseadus langes kriitikatulva alla

Eelmisel aastal algatatud kliimaseaduse avalikkuse ette toodud eelnõu on tekitanud laialdast vastukaja. Eelnõule on saadetud üle 900 ettepaneku 61 erinevalt organisatsioonilt, seejuures on tagasisidet saatnud nii ettevõtjad, teadlased kui ka keskkonnaühendused. Alljärgnev annab kokkuvõtte peamistest seni esitatud ettepanekutest ja murekohtadest.

Liialt madalad ambitsioonid. Keskkonnaühendused on välja toonud, et eelnõus seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid on liiga madalad ja ei vasta rahvusvahelistele kliimaeesmärkidele. Ühtlasi on erinevad osapooled rõhutanud eelnõu vastuolu riikliku energia- ja kliimakavaga, mis näeb 2030. aastaks ette heitmete 70%-se vähenemise võrreldes 1990. aastaga. Kliimaseaduse eelnõu seevastu seab sama ajavahemiku eesmärgiks üksnes 59%‑se vähenemise. Samaaegselt on kritiseeritud asjaolu, et eelnõu ei anna selget ülevaadet, kuidas ning kui suures ulatuses on tarvis vajalikke investeeringuid teha kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Mõjusid on ebapiisavalt hinnatud. Nii ettevõtjad kui teadlased on kritiseerinud eelnõu kiirukat koostamist ja leidnud, et eelnõus ei ole piisavalt hinnatud meetmete mõju eri sektoritele. Kindlate andmete ja uuringute puudumine õõnestab omakorda ettevõtjate jaoks hädavajalikku õigus- ja investeerimiskindlust.

Seadusesse tuleks lisada vastutuse jaotus koos selgemate juhistega. Ettevõtjad on toonitanud, et kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja selgemalt defineerida ka eri poolte rollid ja vastutus. Niisamuti on leitud, et eelnõus on vaja selgemini välja tuua toetusmeetmed, mis aitavad ettevõtetel kliimaeesmärke täita.

Terav kriitika põlevkivitööstuse erandile. Eelnõu lubab põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada, mille eesmärk on Kliimaministeeriumi kantsleri sõnul mitte raisku lasta Eesti Energia investeeringut uude õlitehasesse. Keskkonnaühendused on kritiseerinud erandi tegemisel lühiajaliste majandushuvide täitmiseks rahvusvaheliste lepete minetamist ning rõhutanud väljapakutud lahenduse vastuolu Pariisi kliimaleppega. Samuti on leitud, et põlevkivitööstusele tuleks seada eraldi heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Lisaks on tagasisides esitatud mitmeid konkreetseid ettepanekuid:

• Siduda kasvuhoonegaaside hulk SKP-ga;
• Lõpetada fossiilkütuste riiklik toetamine oluliselt enne 2035. aastat;
• Seada eelistus majanduses teisese toorme kasutamisele;
• Lihtsustada heitevabade tehnoloogiate arendamist nii katsetuste kui vajalike lubade osas.

Hetkel tegeleb ministeerium laekunud tagasiside läbitöötamisega – tulevik näitab, kas ja millise osaga sellest edaspidi arvestatakse.