Keskkonnamõju hindamise süsteemi muudatused peaksid hõlbustama taastuvenergia arendamist

2024 - 11 - 29
Artikli autor: Siim Vahtrus

2024. aasta jooksul on Riigikogu menetluse edukalt läbinud ja vastu võetud kaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) muutvat eelnõud. Mõlema eelnõu peamine eesmärk on soodustada taastuvenergia arendamist, eriti meretuuleparkide osas.

Suurim muudatus on ühtse loa printsiibi kehtestamine meretuuleparkidele. See tähendab seni eraldi läbiviidud hoonestus-, ehitus- ja veeloa menetluste asendamist ühtse meretuulepargi hoonestusloa menetlusega. Koondluba annab õiguse rajada meretuulepark vastavalt ehitusprojektile ning õiguse vee erikasutuseks.

Lisaks on muudetud keskkonnamõju hindamise protsessi üksikasju:

  • KMH läbiviijatele on antud võimalus jätta KMH eelhinnang andmata juhul, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba mõne teise loa menetluses asjakohaselt eelhinnatud (leides, et KMH ei ole vajalik) ja asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Muudatuse eesmärk on vähendada otsustajate halduskoormust, kaotades sisuliselt identsete eelhinnangute dubleerimise ning võimaldades järgnevatel otsustajatel vajadusel ja võimalusel varasemaid eelhinnanguid uuesti kasutada. Otsustaja peab varasema hinnangu kasutamise võimalikkust siiski iga kord eraldi kaaluma.
  • Taastuvenergiarajatiste ajakohastamisele (nt päikesepaneelide, tuulikute väljavahetamine) on sätestatud kiirendatud KMH‑menetluskord – otsustaja peab KMH algatamise üle otsustama 14 päeva jooksul alates tegevusloa taotluse saamisest. Kui tegevusloa andmine eeldab uute andmete kogumist rajatiste ajakohastamise mõju osas, määrab otsustaja ise KMH käigus kogutava teabe ulatuse. Muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada haldusmenetlust, seades KMH menetlusele oluliselt kitsendatud piirid.
  • Tõhustatakse KMH tervikprotsessi. Olulise muudatusena on ühildatud KMH programmile ja aruandele asutuste ja eraldi kaasatud isikute seisukohtade küsimise ja avalikustamise etapid. See peaks andma märkimisväärse ajavõidu, kuivõrd enam ei pea enne laiemale avalikkusele KMH dokumentide tutvustamiseks ootama erinevate riigiasutuste jm eraldi kaasatud isikute seisukohti.