EL liikmesriigid leppisid kokku uues, “lahjemas” ESG-alase hoolsuskohustuse direktiivi versioonis

Üheks kõige vastuolulisemaks ESG-alaseks regulatsiooniks EL tasandil on viimasel aastal olnud nn ESG-alase hoolsuskohustuse direktiiv (ingl k Corporate Sustainability Due Diligence Directive). Direktiivi eesmärgiks oli seada suurettevõtetele kohustus järgida oma ettevõtlustegevuses teatud rahvusvahelisi standardeid ning ühtlasi ka vastutus juhuks, kui nad selle kohustuse vastu eksima peaksid.

Kui veel 2023. a lõpus ja käesoleva aasta alguses tundus, et direktiivi tekstis on saavutatud  EL liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel ühine arusaam, millistele ettevõtetele peaks direktiiv kohalduma ning mis peaks olema selle täpne sisu, siis EL liikmesriikide esindajaid koondavas EL nõukogus takerdus eelnõu mitme mõjuka liikmesriigi, sh Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa vastuseisu tõttu. Pärast enam kui kuu kestnud pinevaid läbirääkimisi suletud uste taga, kiitsid EL liikmesriigid 15. märtsil viimaks heaks eelnõu teksti, mis oleks võrreldes varasemalt avalikustatuga oluliselt järeleandlikum ning kohalduks vähematele ettevõtetele.

Uue kokkuleppe kohaselt kohalduks direktiivi nõuded vaid äriühingutele ja kontsernidele (täpsemalt kontserni emaettevõtetele), millel on vähemalt 1000 töötajat ning mille aastane (üleilmne) käive on vähemalt 450 miljonit eurot. Nõudeid hakatakse kohaldama järk-järgult (esialgu vaid kõige suurematele neile kriteeriumitele vastavatele äriühingutele, hiljem kõigile). EL-st pärineva info kohaselt hakkaksid nõuded kohalduma ca 5300 ettevõtjale. Eestis kohalduks direktiiv eelduslikult suurematele jaekaubanduskettidele, suurtele telekom-ettevõtjatele, pankadele, Eesti Energiale jt.

Ühingud, kellele direktiiv kohaldub, peavad hakkama tagama, et nii nemad ise, kui nende koostööpartnerid „tegevusahelas“ järgiksid inimõiguste ja keskkonnakaitse alaseid kohustusi. Direktiivis ettenähtud meetmed omavad seega tähendust ka väiksematele ettevõtjatele, kes kuuluvad suurettevõtjate koostööpartnerite ringi. „Tegevusahela“ mõiste kitsendab seejuures, milliste koostööpartnerite suhtes peavad suurettevõtjad vastavaid kohustusi täitma – mõeldud on ennekõike nende tarnijaid ning teatud osa nende toodete edasimüüjatest, logistikateenuse pakkujatest ja ladustajatest. Finantssektori ettevõtjate puhul ei loeta tegevusahelas olevaks nende teenuste ja toodete tarbijaid (laenusaajaid jms).

Täpsemalt nõuab direktiiv ettevõtjatelt, kellele see kohaldub, et need osana oma ESG-alasest hoolsuskohustusest mh tuvastaks enda ja oma tegevusahela tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid inimõigustele või keskkonnale (direktiivi lisas on loetletud täpsemad nõuded, mille rikkumist selliseks mõjuks peetakse). Mõjude tuvastamise järel nõuab direktiiv, et ettevõtjad võtaks meetmeid selliste mõjude vähendamiseks ja vältimiseks (sh vajadusel katkestades ärisuhte probleemsete koostööpartneritega), heastaks vastavaid mõjusid, seaks sisse kaebuste esitamise mehhanismid, hindaks enda võetud meetmete mõju ning annaks kõige eeltoodu kohta avalikkusele infot. Lisaks eeltoodule tuleb suurettevõtetel vastu võtta ja asuda rakendama kliimamuutuste vähendamisele suunatud üleminekukavad, mis oleks kooskõlas Pariisi kliimaleppe ja EL kliimaeesmärkidega (sh 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga).

Direktiiv kohustab liikmesriike teostama eelkirjeldatud nõuete üle järelevalvet; vastavatel asutustel peavad olema volitused nõuete jõustamiseks ning rikkumiste korral mõjusate sanktsioonide (sh ettevõtte käibest sõltuvate rahaliste karistuste) rakendamiseks. Samuti tuleb tagada, et direktiivi nõuete rikkumise eest on võimalik ettevõtete vastu esitada tsiviilõiguslikke nõudeid.

Direktiivi muudetud teksti üle toimub hääletus Euroopa Parlamendis 24. aprillil. Kui parlament kokkuleppega nõustub, võib direktiivi avaldamist EL Teatajas oodata hiljemalt sügisel.