Kuidas käituda tööõnnetuse korral?

Artikkel avaldati 4. märtsil personaliuudised.ee portaalis

Kuidas käituda tööõnnetuse korral?

Kui töötaja saab tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on reeglina tegemist tööõnnetusega. Tööõnnetusi on kergemaid ja raskemaid. Kergemate tööõnnetuste korral suhtleb tööandja peamiselt lisaks kannatanud töötaja ja tema lähedastega ka Tööinspektsiooniga. Raskemate tööõnnetuste puhul seevastu politsei ja prokuratuuriga. Seda põhjusel, et reeglina alustab riik raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse põhjuste (ja selle eest vastutajate) välja selgitamiseks kriminaalmenetluse. Nendel juhtudel on tööandjal mõistlik vahetu õigusabi saamiseks kaasata protsessi advokaadibüroo.

Pärast esmaste vajalike toimingute tegemist on tööõnnetuse korral tööandjal mõistlik ja vajalik pidada silmas alltoodud seitset punkti:

1) Tööinspektsiooni teavitamine

Tööõnnetuse juhtumisel peab tööandja edastama Tööinspektsioonile või raskema tööõnnetuse korral politseile järgmised andmed:

• töötaja ees- ja perekonnanime ja kontakttelefoni;
• tööõnnetuse toimumise koha, kuupäeva ja kellaaja;
• sündmuse lühikirjelduse;
• tööandja nime ja aadressi;
• teate edastaja ees- ja perekonnanime, ametinimetuse ja kontakttelefoni.

Teatud juhtudel tuleb see teade esitada viivitamata telefoni teel, teistel juhtudel töökeskkonna andmekogu kaudu või ka näiteks e-kirja teel.

2) Õnnetuskoha säilitamine

Reeglina peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna kuni töö jätkamise lubamiseni. Kui õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu pole eelnev võimalik, peab tööandja sellest teatama ning kõik hilisema uurimise tarbeks jäädvustama nt fotode, sündmuskoha kirjelduse vms abil.

3) Tööõnnetuse uurimine

Kui tööõnnetuse tagajärjeks on töötaja ajutine töövõimetus või surm, peab tööandja alustama tööõnnetuse uurimise, selgitamaks välja selle asjaolud ja põhjused. Uurimine peab toimuma 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Osalema peab ka töötajate esindaja. Keerulisematel juhtudel tuleks kaasata eksperdid ja advokaadibüroo.

4) Tööõnnetuse raporti koostamine

Seejärel peab tööandja koostama uurimise tulemuste kohta raporti. Raporti vorm on leitav Tööinspektsiooni kodulehelt. Erilist tähelepanu tuleks nii raportis kui eluliselt pöörata samalaadsete õnnetuste ärahoidmiseks rakendatavate abinõude lahtrile. Raport tuleb esitada Tööinspektsioonile ja kannatanule kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

5) Tööõnnetuse registreerimine

Tööandja peab tööõnnetuse registreerima ning tegema sellekohased andmed, sealhulgas uurimise tulemused, teatavaks kannatanule, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele. Kriminaalmenetluse korral tuleb siiski silmas pidada ka täiendavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

6) Uurimise andmete säilitamine

Tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmeid peab tööandja säilitama 55 aastat. Tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta koostatud raportit tuleb säilitada töökeskkonna andmekogus.

7) Edasised abinõud

Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.