Heili Haabu: Neli soovitust seoses videokaameratega töökohal

Artikkel avaldati 14. veebruaril personaliuudised.ee portaalis

Neli soovitust seoses videokaameratega töökohas

Oleme harjunud nägema kaameraid avalikus ruumis ja üldiselt teame, miks need seal on – peamiselt turvalisuse pärast. Paljud tööandjad kasutavad kaameraid ka töökeskkonnas. Mitte alati ei tea töötajad, mis eesmärgil need on paigaldatud ja milleks videosalvestisi võidakse kasutada.
Ettevõttesse turvakaamerate paigutamisel tuleb arvesse võtta videovalve andmekaitse nõudeid. Nende nõuete täitmata jätmine võib kaasa tuua järelevalvemenetluse ettevõtja suhtes, samuti muuta salvestised tõendusmaterjalina kasutuks. Kuidas korraldada videovalvet selliselt, et see vastaks andmekaitse nõuetele ning sellest oleks ka päriselt kasu?

1. Paigalda kaamerad vaid sinna, kus neid on vaja
Ka töökeskkonnas on töötajatel teatud ootus privaatsusele ning pidev viibimine videojälgimise all tekitab üldiselt ärevust ning ebamugavust. Videojälgimine riivab töötajate privaatsust võrreldes teiste turvameetmetega rohkem. Seega on kaamerate kasutus õigustatud eelkõige juhul, kui tööandjal on videojälgimiseks kaalukas huvi (nt suur varguste või ründe oht, ohtliku töölõigu jälgimise vajadus) ja muid sobivaid lahendusi sama eesmärgi saavutamiseks ei ole. Risk, mille maandamiseks kaameraid kasutatakse, peab olema reaalne, mitte pelgalt teoreetiline, näiteks varasemalt toimunud vargused, mis on tekitanud tööandjale olulist kahju, või statistilised andmed sissemurdmiste/varguste kohta vastavas piirkonnas, kus tööandja ettevõte asub.

Kui kaamerad on vajalikud, tuleb sellegipoolest iga üksiku kaamera puhul hinnata, kuhu seda paigutada ja millise nurga alt see peaks salvestama, et täita videovalve eesmärki. Seejuures tuleb vältida liigset andmetöötlust. Kaamerate kasutamine riietusruumides või puhkealadel on üldiselt lubamatu. Samuti ei tule reeglina kõne alla kellegi kabineti jälgimine. Turvakaalutlustel paigaldatud kaamerad on lubatavad eelkõige sissepääsude juures, välisterritooriumil või suunatuna nt kaubariiulitele või seadmetele, mille turvalisust need on mõeldud tagama. Kaamera, mille vaatevälja jäävad töötajad kogu tööpäeva vältel, ei ole tõenäoliselt paigaldatud optimaalselt ning riivab töötajate privaatsust ülemääraselt. Samuti ei ole üldiselt lubatud helisalvestamine.

2. Koosta dokument, mis selgitab kaamerate kasutamise vajadust
Videokaameraid ei saa üles seada, viidates üldiselt turvakaalutlusele. Enne videovalve kasutuselevõttu töökeskkonnas tuleb tööandjal läbi viia õigustatud huvi hinnang ning koostada selle kohta dokument, mis selgitab, milleks videovalve on vajalik ning miks tööandja huvid videojälgimise vastu kaaluvad üles töötajate privaatsushuvi. Ilma õigustatud huvi hinnangut dokumenteerimata on videovalve süsteemi kasutamine vastuolus isikuandmete töötlemise reeglitega.

Õigustatud huvi hinnangu koostamisel saab lähtuda Andmekaitse Inspektsiooni juhendist, mis on kättesaadav siin. Õigustatud huvi hinnangut tuleb tutvustada ka töötajatele, keda videojälgimine puudutab.

3. Pane üles teavitussildid
Kaamerate kasutuse kohta tuleb üles panna teavitavad sildid, mille koostamiseks saab kasutada Andmekaitse Inspektsiooni vastavat tööriista. Tööriist on leitav siit.

4. Täienda isikuandmete töötlemise tingimusi (privaatsusteadet)
Videojälgimise kasutuselevõtmisel tuleb seda kajastada ka töötajatele esitatud isikuandmete töötlemise tingimustes (privaatsusteates). Töötajatele tuleb selgitada videojälgimise eesmärki, õiguslikku alust (tööandja õigustatud huvi), kellel on ligipääs salvestistele, milliseid turvameetmeid salvestiste kaitseks rakendatakse, kui kaua neid säilitatakse ja millised on töötajate õigused seoses salvestistega.

Videojälgimine töökeskkonnas on lubatav üksnes kõigi eelpool kirjeldatud tingimuste täitmisel. Kaamerad, mis on paigaldatud eeltoodud samme võtmata, võivad kaasa tuua Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetluse (tavaliselt töötaja kaebuse alusel). Sellise menetluse käigus võidakse tööandjale teha ettekirjutus videojälgimise lõpetamiseks. Töötajate rikkumiste kohta kogutud tõendid, mis on saadud nõuetele mittevastava videojälgimise abil, jäetakse pooltevahelises töövaidluses arvestamata.
Seega tasub kaamerate ülesseadmisel kindlasti läbi viia õigustatud huvi hinnang, koostada selle kohta dokument ja tutvustada seda koos privaatsusteatega töötajatele, et kaamerate kasutamine oleks seaduslik ning kaamerate abil kogutud andmeid oleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada.