Jõustusid tööandjatele potentsiaalselt olulised välismaalaste seaduse muudatused

Esimesel jaanuaril jõustus terve rida välismaalaste seaduse muudatusi, millest mõned on olulised ka tööandjate jaoks. Muudetud välismaalaste seadus näeb ette võimaluse, et Vabariigi Valitsus määratleb valdkonnad, milles valitseb Eestis tööjõupuudus, ning vastavas valdkonnas töötamiseks võib välismaalastele anda elamisloa tavapärast välismaalastele kehtivat palgakriteeriumit järgimata ja Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata. Samuti jõustusid välismaalaste seaduses muudatused, mis lihtsustavad välismaalaste töölevõtmist renditöötajatena.

Vastavalt välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale prognoositakse tööjõupuudusega valdkondi erinevate ministeeriumide koostöös (eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium). Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, kehtestatakse välismaalaste seaduse kohaselt 2-aastaseks perioodiks. Uus regulatsioon võimaldab võtta tööandjatel kehtestatud perioodil kindlaksmääratud valdkondadesse tööle välismaalasi selleks eraldi Eesti Töötukassa luba taotlemata. Samuti kehtestab välismaalaste seadus erisuse vastavas valdkonnas välismaalasele makstava töötasu kohta. Reeglina kohustub tööandja maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. 2016. aastal on seega selline minimaalne tasu 1246 eurot. Kui välismaalasele antakse elamisluba töötamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega kindlaksmääratud valdkonnas, kohustub tööandja maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne (Statistikaameti poolt avaldatud) nimetatud valdkonna Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.

Hetkel pole Vabariigi Valitsus tööjõupuudusega valdkondi Eestis veel määratlenud, kuid kirjeldatud seaduse muudatused võimaldavad seda tulevikus teha ning sellisel juhul tekib tööandjatel võimalus vastavas valdkonnas välismaalasi mõistlikel tingimustel tööle võtta ka juhul, kui valdkonna palgatase jääb alla tavapärast välismaalaste palgakriteeriumit.

Lisaks eelnimetatud muudatustele jõustusid 1.jaanuaril ka välismaalaste seaduse renditöötajaid puudutavad muudatused. Kui varem oli välismaalastest renditöötajatele elamislubade taotlemine töötamiseks seotud mõningate praktiliste raskustega, sest spetsiifiline regulatsioon puudus, siis alates aasta algusest on renditöötajatega seotud küsimused välismaalaste seaduses sõnaselgelt reguleeritud.

Töölepingu seaduse § 6 lõike 5 kohaselt on renditöö näol tegemist olukorraga, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tegemist on kolmiksuhtega, kus töötaja peab lisaks tööandjale alluma ka kasutajaettevõtjale.

Tulenevalt asjaolust, et nii lühiajalise töötamise registreerimiseks kui ka elamisloa töötamiseks saamiseks tuleb tööandjatel täita teatud tingimusi, oli renditööd puudutava eriregulatsiooni kehtestamine vajalik ennekõike selleks, et teha kindlaks tingimuste täitmiseks kohustatud isik. Seadusemuudatuse kohaselt tuleb lühiajalise töötamise registreerimisel võtta miinimumtöötasu suuruse arvutamisel aluseks mitte tööandja, vaid kasutajaettevõtja põhitegevusala keskmine brutotöötasu. Ka välismaalase tööandjale kehtestatud tingimusi peab renditöötajate puhul täitma mitte tööandja, vaid kasutajaettevõtja. Kasutajaettevõtja peab vastama ka üldistele nõuetele (näiteks maksuvõlgnevuste puudumine) ning kontrollima välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu ja võimaldama vastavatel ametnikel teha kasutajaettevõtja juures vajalikke kontrolle.

Seadusemuudatus näeb aga renditööga seoses ette lisanõudeid ka tööandjatele. Nimelt võib renditöö registreerida lühiajalise töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks anda üksnes juhul, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist. Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses ning deposiidis peab olema vajalikus määras vahendeid kogu lühiajalise töötamise või tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Selliste lisanõuetega vähendatakse riski, et Eestisse hakatakse looma fiktiivseid personaliettevõtteid eesmärgiga hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama.

Kokkuvõtvalt võib seadusemuudatusi Eesti väiksust ning teatud valdkondade spetsialistide puudust arvesse võttes lugeda õnnestunuks. Kuivõrd renditöötajad võivad elamisloas kindlaks määratud tingimusi järgides asuda tööle ka teiste kasutajaettevõtjate juurde, muutub selliste töötajate rakendamine Eesti tööjõuturul oluliselt lihtsamaks nii töötajatele kui ka tööandjatele. Samuti on tervitatav võimalus, et tööjõupuudusega valdkondades lihtsustub välismaalastest töötajate tööle võtmine palgakriteeriumi korrigeerimise ning Töötukassa loa nõudest loobumise tõttu.

Kogemusega välismaiste juhtide ja kõrgelt kvalifitseeritud valdkonnaekspertide Eestisse tööle tulekut soovitakse lähiajal hõlbustada veelgi. Väljatöötamisel on seaduseelnõu, mille kohaselt plaanitakse muuta välismaalaste seadust selliselt, et lihtsustuks elamislubade töötamiseks andmine Eesti majandusarengu huvides perspektiivsete start-up ettevõtete asutajatele ja töötajatele. Kehtiv seadus näeb käesoleval ajal ette tippspetsialistina töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel sellised kriteeriumid, mida start-up ettevõttel ei ole lihtne täita (nt. Eestisse investeeritud kapital vähemalt 65 000 eurot, müügitulu vähemalt 200 000 eurot aastas, jne.). Seaduse muudatusega on plaanis muuta vastavad kriteeriumid ja nõuded paindlikumaks. Praegu teadaoleva informatsiooni kohaselt on Siseministeeriumil plaanis jõuda vastava eelnõu algatamiseni 2016. aasta esimeses pooles.