Karl Kask ja Artur Knjazev: Ameerika Ühendriikidega ei vaielda

Artikkel avaldati 8. aprillil Postimehes

• Eesti kohus oma kodaniku vahistamise põhjuseid ei kontrolli.
• Eesti kohus ei hinda ka USA süüdistusakti sisu.
• Väljaandmismenetluses on Eesti kohus ajalise surve all.

Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud väljaandmislepingu alusel antakse USA-le välja Eesti kodanikke, kelle suhtes USA-s on koostatud süüdistusakt (indictment). Antakse suurema kärata ja liigsete küsimusteta. Prokuratuuri roll on edastada Eesti kohtule USA väljaandmistaotlus koos süüdistusaktiga ja tulla õigel ajal kohtusse. Milline on olnud Eesti kohtu senine roll, kes väljaandmise seaduslikkust kontrollib? Sõltumata ohtu sattuvatest põhiõigustest on kontroll püsinud muutmatuna: see on kiire ja formaalne, et mitte öelda halastamatu, kirjutavad COBALT vandeadvokaadid Karl Kask ja Artur Knjazev.

Eesti kohus oma kodaniku vahistamise põhjuseid ei kontrolli. Eesti kohtupraktikas on vaieldamatu, et väljaandmise tagamise ainus abinõu on vahistamine. Ei kohaldata kautsjonit ega elektroonilist valvet, kuigi USA on seda Eestile välja antavate isikute puhul teinud. Eestis seda isegi ei kaaluta.

Eesti kohus lähtub väljaandmisvahistamisel põhimõttest, et USA kohus on vahistamise juba otsustanud ja selle põhjendatust Eesti kohus kontrollida ei saa. Probleem on aga selles, et USA kohus vahistamise põhjendatust kaalunud ei ole. Seetõttu ei ole vahistamise põhjuseid kontrollinud kummagi riigi kohus. Tekib olukord, kus inimesi hoitakse n-ö «igaks juhuks» Eesti vanglas, kuigi selleks ei pruugi olla vähimatki vajadust.

USA kohus on otsustanud isiku kohtu ette toomise, andes selleks välja määruse (arrest warrant). Alles pärast kohtu ette toomist, mis võib toimuda ka vabatahtlikult, otsustab USA kohtunik, kas süüdistatav tuleks vahistada. Kui kohtuniku arvates on põgenemisoht (risk of flight) või oht ühiskonnale (risk to the community) kõrge, võetakse süüdistatav asja arutamise ajaks vahi alla. Samas olukorras on näiteks USA ekspresident Donald Trump, keda kohustati äsja süüdistuse tõttu kohtu ette ilmuma. Kui hr Trump kohtusse saabub ja kohtunik otsustab, et ohtu ei ole, lahkub ekspresident kohtusaalist vaba mehena Ameerikat taas suureks tegema.

Mida kujutab endast kohtu ette toomise määrus, mida Eesti kohtud on seni võtnud, kui lõplikku tõde? Tõde, mis sügavalt riivab inimese vabaduspõhiõigust ja eraelu puutumatust. Määrus koosneb kahest lehest. Esimesel lehel on kastikesed, millest ühte kirjega «süüdistusakt» on tehtud linnuke. Teisel lehel on inimese kirjeldus: nimi, elukoht, töökoht, sünniaeg- ja koht, rass, sugu, juuste ja silmade värv. Mitte sõnagi sellest, et põgenemisoht või oht ühiskonnale on kõrge.

Kui hr Trump kohtusse saabub ja kohtunik otsustab, et ohtu ei ole, lahkub ekspresident kohtusaalist vaba mehena Ameerikat taas suureks tegema.

Eesti kohus ei hinda ka USA süüdistusakti sisu. Tänase kohtupraktika teine lähtekoht on, et Eesti kohus süüdistusakti sisulist poolt ei hinda, kuna lähtuma peab rahvusvahelise koostöö üldprintsiipidest, milleks on vastastikune usaldus ja tunnustamine. Selle lähtekoha suurim puudus on, et inimest ei tohi üldsõnaliste printsiipide abil tõsta väljapoole põhiseaduse ja inimõiguste toimeala.

Varem föderaalprokuröridena töötanud USA advokaadid on öelnud, et süüdistusakti saamine on USA-s nii lihtne, et sellega võib piltlikult öeldes süüdistada singivõileiba. Prokurör koostab esmalt versiooni juhtunust ja esitleb seda juhuvalikuga kokku pandud kuueteistkümnele USA kodanikule (grand jury). Kui vähemalt kaksteist neist leiavad, et versioon väärib uurimist kriminaalmenetluses, on süüdistusakt olemas. Süüdistataval ei ole samas võimalik sellest isegi teada saada, rääkimata võimalusest esitada prokuröri versioonile vastuväiteid või neid ümber lükkavaid tõendeid.

Põhiõiguste tõhusast kaitsest olulisem on Eestis toimuva menetluse kiirus. Riigikohtu esimees Villu Kõve on värskeid riigikogu valimisi puudutava kaebuse lahendamisel öelnud, et kaebemenetlus peab olema tõhus ja tagama kaebaja väidete reaalse, mitte ajalisest survest tingitud pinnapealse kontrolli (Riigikohtu otsus nr 5-23-20, Villu Kõve konkureeriv arvamus, p 5). Põhjuse seda öelda andis valimiskaebuste lahendamiseks riigikohtule ette nähtud tähtaeg, mis on seitse tööpäeva.

Väljaandmismenetluses on Eesti kohus samaväärse ajalise surve all. Istung väljaandmise lubatavuse kontrollimiseks tuleb korraldada kümne päeva jooksul väljaandmistaotluse maakohtusse saabumisest. Kaebuse maakohtu määrusele peab ringkonnakohus lahendama kümne päeva jooksul asja saabumisest. Seda tuleb teha vahistatu ja tema kaitsja osavõtuta kirjalikus menetluses, kusjuures ringkonnakohtu määrus ei ole kaevatav. On küll jäetud võimalus vaidlustada sama lühikeste tähtaegade jooksul halduskohtus Vabariigi Valitsuse otsust, millega Eesti kodanik USA-le välja antakse, kuid seegi «õlekõrs» on näiline, sest halduskohus ei saa enam sekkuda sellesse, mida maa- ja ringkonnakohus juba öelnud on.

Kiirmenetluse tingib paljuski see, et väljaandmisvahistuses võib inimest pidada aasta, kauem vaid erandlikel juhtudel. Menetluse kiirus peab tagama, et inimene antaks välja enne, kui aasta täitub. Eestis on olnud juhtumeid, kus Eesti kodanik antakse USA-le välja juba enne, kui kohtuvaidlused läbi saavad, sest aasta on täitumas.

Kuna kiirmenetluse tulemus määrab nii inimese, kui tema pere edasise käekäigu ja saatuse, on selline menetlusviis taunitav. Ei tohi unustada, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja igaühele tuleb tagada kaebeõigus, mis peab olema reaalne, mitte näilik.

Aga milline on siis Eesti advokaadi roll väljaandmismenetluses? Advokaadi praegune roll on tulla õigel ajal kohtusse ja seda kõike pealt vaadata.

Arikkel loetav ka vene keeles: SIIN