Kas tööandjal on õigus küsida töötajalt terviseandmeid COVID-19 nakatumise kohta?
2020 - 03 - 18
COVID-19 leviku piiramiseks ja mõjude leevendamiseks on Eestis välja kuulutatud eriolukord. Tööandjal on kohustus töökohal tagada, et töötajate vahel on vähemalt kahemeetrine vahemaa, välja arvatud juhul, kui seda ei ole mõistlikult võimalik tagada. Sellises olukorras tööandjate poolt kohaste ja toimivate ohutusmeetmete rakendamine töökohal eeldab tihtipeale töötajatelt täiendavate isikuandmete, sh tervisandmete küsimist. Kas ja millisel juhul on töötaja terviseandmete küsimine õigustatud?
Töötaja terviseandmete töötlemise seaduslikkus
Isikuandmete töötlemist reguleerivad Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus ja piiratud ulatuses isikuandmete kaitse seadus. Üldmääruse kohaselt on terviseandmed eriliiki isikuandmed, mille delikaatsus seab nende töötlemisele täiendavad nõudmised.
Eriliiki isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui esineb üldmääruse artiklis 6 sätestatud õiguslik alus ja on täidetud vähemalt üks üldmääruse artikli 9 lõikes 2 sätestatud eritingimus.
COVID-19 leviku valguses on tööandjal võimalus tugineda töötaja terviseandmete käsitlemisel üldmääruse artikkel 9 lõige 2 punktis b sätestatule, mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud, kui see on vajalik seoses tööõigusest tulenevate kohustustega, koosmõjus töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööandja kohustusega tagada ohutu töökeskkond. Seega saab jaatada tööandja õigust teatud ulatuses töötaja terviseandmeid töödelda.
Lisaks on oluline rõhutada, et vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja ning töötaja kohustatud ohutu töökeskkonna saavutamiseks tegema koostööd, mis tähendab, et paratamatult sõltub nakatumisega seotud andmete saamine töötajast endast. Olgugi, et tööandja ei saa töötajat sundida andmeid avaldama, võib tööandja keeldumist käsitleda töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste rikkumisena.
Täiendus 08.04.2020: Tutvu ka Andmekaitse Inspektsiooni täiendatud soovitustega terviseandmete töötlemise kohta, mille kohaselt on teatud tegevusaladel võimalik tugineda ka ülaltoodust erinevale õiguslikule alusele töötaja terviseandmete töötlemisel, näiteks kui töötajad käitlevad tööülesannete tõttu toitu ja joogivett või puutuvad kokku nende käitlemisvahenditega või kui töötajad puutuvad vahetult kokku laste ja noorukitega.
Terviseandmete töötlemisega kaasnevad kohustused
Sõltumata töötaja terviseandmete töötlemise seaduslikkusest, ei tohi tööandja jätta tähelepanuta teisi isikuandmete töötlemise põhimõtetest tulenevaid tööandja kohustusi: minimaalsus, konfidentsiaalsus, läbipaistvus, säilitamise piirang ja vastutus. Isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumisel on lihtne muuta ka esmapilgul vajalik andmetöötlus ebaseaduslikuks.
Minimaalsus tähendab, et tööandja küsib töötajalt üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud otsustamaks COVID-19 leviku piiramist ja mõjude leevendamist soodustavate meetmete rakendamist. Näiteks, tasub kaaluda, kas kõiki töötajaid hõlmava kodukontori korra määramisel on vajalik küsida isikustatult tervise- ja reisiandmeid või piisab kui anonüümse küsitluse tulemusena esineb nakatumise kahtlus. Kindlasti ei saa töökeskkonnas minimaalseks ja proportsionaalseks lugeda termokaamerate kasutamist, pelgalt selle pinnal otsuste langetamist ning meetmete võtmist konkreetsete töötajate suhtes.
Tööandja peab tagama kogutavate isikuandmete konfidentsiaalsuse ja kaitsma neid loata või ebaseadusliku töötlemise, avaldamise või kahjustamise eest. See tähendab, et tööandja peab seadma juurdepääsupiirangud töötajate isikuandmetele, eriti pidades silmas terviseandmete suurema kaitse vajadust. Keelatud on mõjuva põhjuseta avaldada kollektiivis või kolmandatele isikutele töötaja diagnoosi või kahtlust COVID-19 nakatumise kohta. Seetõttu on oluline, et ettevõttes on ligipääs terviseandmetele üksnes nendel ametipositsioonidel töötajatele, kelle jaoks on see vältimatult vajalik, et tagada töökeskkonna ohutus ning tööalased ümberkorraldused.
Tööandja poolne isikuandmete kogumine ja nende käsitlemine peab olema läbipaistev – ühest küljest üldmäärusest tuleneva kohustuse tõttu, kuid soovitatavalt ka töötajate usalduse tagamiseks, et vältida hilisemaid vaidluseid ja nõudeid. Tööandjal on kohustus teavitada töötajaid andmete kogumise eesmärgist ja töötajate õigustest seoses oma isikuandmetega lihtsasti kättesaadaval ja loetaval viisil. Eriti puudutab see olukorda, kus erakorraliselt kogutakse tavapärasest erinevaid andmeid ehk see toob kaasa muutused andmetöötlusprotsessides ning töötajatele varasemalt esitatud privaatsusteavitused selliseid protsesse ei hõlma. Samuti peab tööandja määratlema isikuandmete säilitamise tähtaja ning tagama, et kogutud isikuandmeid sisaldavad andmekandjad hävitatakse pärast määratud tähtaega.
Täiendus 08.04.2020: Lähtudes Andmekaitse Inspektsiooni ja Euroopa Andmekaitse Nõukogu soovitustest, tuleb töötajaid ette teavitada terviseandmete küsimise vajalikkusest, esitades neile teabelehe, milles on välja toodud miks võib tööandja terviseandmeid küsida, kellel on nendele ligipääs ja kui kaua neid säilitatakse.
Vastutuse põhimõtte täitmiseks, peab tööandja dokumenteerima kõik otsustusprotsessid seoses COVID-19 haldamiseks rakendatud meetmetega, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist. Dokumenteerimise olulisus seisneb tööandja võimaluses tagantjärele tõendada eelnimetatud põhimõtete järgimist, tagades samal ajal ka kaitse võimalike nõuete vastu.
Tööandjal on õigus küsida terviseandmeid, järgides isikuandmete töötlemise põhimõtteid
Nii isikuandmete kaitse üldmäärus kui ka Eesti seadused võimaldavad tööandjal kriisiolukorras võtta tarvilikke meetmeid töötajate isikuandmetega ringikäimisel eesmärgiga efektiivselt tagada ohutu töökeskkond ja kollektiivi tervise kaitse. Kuivõrd õigus isikuandmete kaitsele on Euroopa Liidu üks põhiõigustest, siis tasub tööandjal meetmete rakendamisel meeles pidada üldmääruses toodud põhimõtete järgimist – nii kindlustab tööandja oma kohustuste täitmise kui ka töötajate usalduse keerulisel perioodil.
Artikli autorid on valdkonna nõunik Aleksander Tsuiman ning advokaat Stella Raudsepp.