Koroonaviirus töösuhetes – riik tuleb appi

Meie 13.märtsi 2020.a koroonateemalisest artiklist on möödunud napilt enam kui nädal (loe SIIT) ning pea igapäevaselt (kui mitte tundidega) tekib uut infot riigipoolse võimaliku abi kohta ettevõtjatele. 20.märtsil 2020.a kiitis Vabariigi Valitsus heaks esimesed meetmed tööandjatele selleks, et ära hoida koondamisi ja töölepingute lõpetamisi. Lisaks otsustas Valitsus pakkuda ettevõtjatele mitmeid maksuõiguslikke leevendusi. Allpool leiate nende meetmete lühikirjeldused.

Koondasime Läti, Leedu ja Valgevene kolleegidega kokku meie klientide poolt enamküsitud tööõiguse alased küsimused seoses koroonast tingitud olukorraga ning vastasime neile COBALTi kodulehel selleks spetsiaalselt loodud keskkonnas: https://www.cobalt.legal/en/news-cases/coronavirus-in-latvia-faqs-for-employers.

Artikli koostasid Advokaadibüroo COBALT partner Karina Paatsi ning vandeadvokaadid Heili Haabu ja Karli Kütt.

****

Meetmed tööandjatele ja töötajatele

Töötasu hüvitamine

Vabariigi Valitsuse 20.märtsi 2020.a määruse nr 21 kohaselt makstakse töötasu hüvitist töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Tegevuse märkimisväärseks häireks loetakse olukorda, kus on täidetud järgmistest tingimustest samal ajal vähemalt kaks:

1)          tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga;

2)          tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse (TLS) § 35 (keskmise töötasu maksmine töö mitte andmisel) või § 37 (töötasu vähendamine töö mitteandmisel);

3)          TLS § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.

Kuigi taotluse hüvitise saamiseks peab esitama tööandja, makstakse töötasu hüvitist otse töötajale, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab TLS § 35 või § 37.

Töötukassa maksab töötajale hüvitist 70% töötaja keskmisest töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (bruto) ühe kalendrikuu kohta. Hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksab töötajale tööandja nimel ja töötukassa arvel. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Töötukassa makstav hüvitis tagab töötajale koos tööandja poolt makstava eelnimetatud töötasuga vähemalt töötaja töölepingus kokkulepitud tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

Töötasu hüvitist on õigus saada töötajal kuni kahe kalendrikuu eest, mil tööandja vastas ülalnimetatud tingimustele.  Hüvitist makstakse perioodi 1. märts 2020. a kuni 31. mai 2020. a eest, kuid mitte rohkem kui kahe kalendrikuu eest.

Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja (mitte töötaja) töötukassale iga kalendrikuu kohta avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul. Avaldusi saab hakata esitama aprilli alguses (täpne kuupäev hetkel teadmata). Töötukassa nõudel peab tööandja esitama hüvitise määramiseks lisaandmeid ja neid tõendavaid dokumente.

PS! Tööandja peab tagastama töötukassa poolt makstud hüvitise täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, või sellele järgneval kalendrikuul koondamise tõttu.

Täiendav haigushüvitis

Valitsuse avaldatud informatsiooni kohaselt tagab riik 2020. aasta märtsis ja aprillis töötajatele haigushüvitise maksmise kolme esimese haiguspäeva eest, mida tavaliselt ei hüvitata. See ei mõjuta tööandja kohustust maksta töötajatele haigushüvitist 4. päevast kuni 8. haiguspäevani.

Välismaalastest töötajatega seotud ajutised meetmed

Välismaalastel, kellel oli seaduslik alus Eestis elamiseks 12. märtsi 2020.a seisuga ja kelle maalt lahkumine on takistatud, loetakse olevat seaduslik alus Eestisse jäämiseks ka pärast nende viisa või elamisloa kehtivuse lõppemist. Nad ei pea esitama taotlust oma viisa või elamisloa pikendamiseks. Uue viisa, elamisloa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste läbivaatamine on hetkel peatatud.

Maksuõigusealased leevendused ettevõtjatele

Eriolukorra ajal peatub maksuintressi arvestus

Maksu- ja Tolliamet peatab eriolukorra ajaks perioodil 1.märts 2020.a kuni 30.aprill 2020.a maksuintressi arvestuse. Maksuvõlgade intressiarvestus peatub automaatselt kõigi maksuvõlgade suhtes ning eriolukorra ajal maksuvõla osas sundtäitmist ei rakendata. Kõik maksudeklaratsioonid tuleks siiski õigel ajal ära esitada ning võimalusel tekkinud maksukohustus täita. Kui aga kõikide maksude tasumiseks vahendeid ei jätku, siis tekkivalt maksuvõlalt maksuintressi ei arvestata. Intressivabastus kehtib kahe kuu jooksul nii uutele kui vanadele maksuvõlgadele. Alates 1.maist 2020.a plaanib rahandusministeerium vähendada maksuintressi päevamäära poole võrra 0,06%‑lt 0,03%‑ni.

Maksuvõlg tuleks endiselt ajatada

Makseraskustesse sattunud ettevõtjatel tuleks taotleda maksuvõla ajatamist. Rahandusministeerium on lubanud, et Maksu- ja Tolliamet on võlamenetluses paindlik ning ajatab eriolukorra ajal tekkinud maksuvõla küsimusteta kuni 18 kuuks. Ajatamise taotlused tuleks esitada pärast maksudeklaratsiooni esitamist omal algatusel ning mitte jääda ootama maksuhalduri poolseid samme. Lihtsamad taotlused saab esitada otse e-MTA keskkonnas ning väiksemate võlgade (kuni 20 000 eurot) ajatamine toimub automaatselt.

Ajatamata jäänud maksuvõlad võivad endaga kaasa tuua aga olulistest hüvedest ilmajäämise. Isegi, kui intressikulu ei teki ning maksuhaldur ei asu tähtpäevaks tasumata jäänud maksusummasid sisse nõudma, võib maksuvõlg kaasa tuua tegevusloa tühistamise või keelu osaleda riigihangetel. Samamoodi võib maksuvõlg teha ettevaatlikuks tehingupartnerid ning uute tellimuste arv võib veelgi väheneda. Informatsioon maksuvõlgade kohta on avalik ning see võib taustakontrollis välja tulla sõltumata sellest, et Maksu- ja Tolliamet võlainfot oma kodulehel enam ei avalikusta.

Arutatakse kogumispensioni maksete peatamist eriolukorra ajaks

Arutatakse ka kogumispensioni maksete peatamist eriolukorra perioodiks, kuid siduvaid otsuseid ei ole tänaseks veel tehtud. Kogumispensioni maksete peatamine ei mõjutaks aga tööandja maksukoormust, kuna kogumispensioni maksed peetakse kinni töötajale makstavast brutosummast. Kogumispensioni maksete peatamisest võidaksid üksnes töötajad, kellele väljamakstavale netotasule lisanduks varasem 2% makse, ning riik, kes ei peaks sotsiaalmaksu arvelt 4% makset pensionifondi tasuma. Ühtegi siduvat otsust ei ole tänaseks aga tehtud ning kõik tavapärased maksud ja maksed tuleb töötasult siiski kinni pidada ja riigile ära maksta.