Vandeadvokaat Kristina Schotter: riigikohtu oluline lahend. Alusetu hagi tagamisega tekkinud kahju tuleb edaspidi hüvitada

Artikkel ilmus 4. mail 2020 Delfi Ärilehes.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis muutis oma värskes lahendis varasemaid seisukohti ja otsustas, et kui alusetu hagi tagamisega on tekitatud teisele isikule kahju, siis võib hüvitamisele kuuluda kogu kahju, sealhulgas ka saamata jääv müügitulu, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kristina Schotter.

Viimased paar aastat valitses kohtupraktikas arusaam, et kui üks isik on teisele isikule alusetu hagi tagamisega tekitanud kahju, tuleb see hüvitada üksnes väga piiratud ulatuses. Näiteks, kui üks isik esitab teise vastu hagi ja palub selle tagamiseks arestida teise äriühingu pangakonto või keelata tal konkreetse kauba müük kogu kohtuvaidluse ajaks, kuid hiljem jääb hagi rahuldamata, siis kes vastutab kahju eest, mis sellise alusetu tagamisega tekitatakse?

Varasema kohtupraktika kohaselt võis kahju tekitajalt nõuda selle hüvitamist vaid väga piiratud ulatuses ehk valitses selge seisukoht – kohtuliku keelu tagajärjel saamata jäänud müügitulu hüvitamisele ei kuulu ja maksta tuleb kinni vaid kannatanu otsesed kulud. Nii ei kuulunud hüvitamisele ei konkreetse kauba müügist teenimata jääv tulu ega tagajärjed, mil tagamise tõttu seisati isegi kogu kostja äritegevus.

Praktikas tekitas selline arusaam kahetsusväärse olukorra, kus hagi tagamine oli justkui seaduslik viis teisele isikule kahju tekitamiseks ja mitte keegi tagajärgede eest ei vastutanud. Paljude äriühingute vaheliste vaidluste puhul tekibki kohtuliku tõkendi tagajärjel sageli just saamata jäänud müügitulu ja kui selle hüvitamist nõuda ei saa, on tagajärjeks see, et keegi alusetu hagi tagamise tagajärgi ei kompenseerigi. Kahetsusväärselt võidi seda praktikas ka kuritarvitada, tõkestamaks äripartneri tegevust.

Riigikohtu värske seisukoht muutis seda praktikat. Nüüd peab igaüks käituma hagi tagamist taotledes vastutustundlikumalt. Kui isik peab vajalikuks kohtusse pöördudes seada vastaspoolele koheseid kohtulikke tõkendeid, tema vara arestida või tegevust keelata, siis tuleb hoolega läbi kaaluda sellise tegevuse võimalikud tagajärjed. Kohtusse pöördudes tuleb mõista, et juhul, kui esitatud hagi jääb hiljem rahuldamata, siis kohtulike keeldudega kostjale tekitatud kahjulikud tagajärjed tuleb endal hüvitada. Loomulikult tuleb kohtutel ka edaspidi sellise kahju ulatuse määramisel igakordseid asjaolusid kaaludes jõuda õiglase otsuseni, kuid enam ei ole tekitatud kahju hüvitamine automaatselt välistatud.