COBALT esindab TREV-2 Gruppi vaidluses, kus Riigikohus andis juhised ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise regulatsiooni osas

COBALT vandeadvokaat Kadri Michelson esindab TREV-2 Gruppi kohtuvaidluses, kus endine töötaja saatis vahetult enne töösuhte lõppu enda isiklikule e-posti aadressile hulgaliselt tööandja delikaatseid materjale, mis olid töötajale teatavaks saanud tööülesannete täitmise käigus. Arusaadavalt tekib igal tööandjal küsimus sellise tegevuse tegelikust eesmärgist ja lubatavusest. Kahtlusi sellise tegevuse õiguspärasusest süvendab veelgi enam see, kui töötaja suundub edasi tööle tööandja vahetu konkurendi juurde nagu antud kaasuse puhul.

Asjaoludest oli TREV-2 Grupile ilmne, et ärisaladust sisaldavate materjalide enda isiklikule e‑postile saatmine ei saanud olla seotud tööülesannete täitmisega, vaid sooviga enda know-how’d kasvatada ja seda isiklikes huvides kasutada. Seetõttu esitas TREV-2 Grupp endise töötaja vastu hagi ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise tuvastamise ja leppetrahvi nõudes. Maa- ja ringkonnakohus töötaja tegevuses ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist ei näinud, kuna töötajal ei olnud otseselt keelatud enda isikliku e-posti kasutamine. Kuid Riigikohus võttis avarama lähenemise ja nõustus TREV-2 käsitlusega selgitas, et situatsioon, kus töötja saadab delikaatseid materjale, mis ei ole vajalikud tema tööülesannete täitmiseks, enda isiklikule e-postile, võib olla siiski käsitatav EKTÄKS § 5 lg 3 p 3 rikkumisena (ärisaladuse kasutamise piirangu rikkumine) ja ka TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumisena.

Kuigi vaidlus jätkub, siis on Riigikohtu otsuses antud juhised ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise regulatsiooni osas (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus ehk EKTÄKS § 5) oluline teadmine igale tööandjale ja ka töötajale. Seda enam, et EKTÄKS-i ärisaladuse kaitse regulatsiooni kohaldamise osas Riigikohtu praktika senini puudus.

Kokkuvõtlikult:

• Tööandja võib kehtestada oma õigustatud huvides saladuse hoidmise kohustuse ettevõtlusega seotud teabele, mis on salajane või raskesti kättesaadav, millel on kaubanduslik väärtus ning mille salajas hoidmiseks kasutatakse vajalikke meetmeid.
• Tööandja peab teatama töötajale selgelt, milline teave on tööandja saladus, ning kui tööandja ei ole saladusena määratud teavet töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et töötajal ei ole saladuse hoidmise kohustust.
• Selle eelduse ümberlükkamiseks on tööandjal võimalik tõendada, et töötaja teadis saladusena määratud teabe sisu või pidi seda teadma töötaja lojaalsuskohustust ja hoolsuse määra arvestades.
• Ärisaladust sisaldavate materjalide saatmine töötaja enda isiklikule e-posti aadressile on käsitatav kopeerimisena EKTÄKS 5 lg 1 tähenduses. Elektroonilise andmekandja jagamisel võib sellest tekkida koopia.
• Tööülesannete täitmise käigus failide kopeerimine (sh elektrooniline edastamine enda isiklikule e-postile) ei kujuta endast EKTÄKS § 5 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 rikkumist.
• Ärisaladuse ebaseadusliku saamisena EKTÄKS § 5 lg 1 p 1 ja § 5 lg 3 p 1 tähenduses on käsitatav tööandja loata saadud saladust sisaldavate dokumentide või failide kopeerimine, mitte tööandja antud või tagatud juurdepääsuga saadud dokumentide või failide kopeerimine.
• Saladuse seaduspäraselt saanud töötaja väidetavat rikkumist saab hinnata EKTÄKS § 5 lg 3 p de 2 ja 3 järgi (töötaja rikub kohustust ärisaladust mitte avaldada või rikub ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust).
• Tööülesannete täitmiseks tarbetute tööandja dokumentide oma e-posti aadressile saatmine on käsitatav nende isiklikul otstarbel kasutamisena.
• Saladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustuse rikkumine on käsitatav ka TLS § 15 lg s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumisena, mille kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi.

COBALTi tiimi kuulusid valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Dina Tanaga.

Kohtuvaidluse kohta saab lugeda lisaks: SIIN