Vandeadvokaat Annika Jaanson: Baltika maandub jalgadele

Artikkel ilmus 31. august 2020 Äripäevas.

Saneerimine andis Baltikale uue võimaluse ning säilib ligi pool tuhat töökohta, neist suurem osa Eestis, kirjutab ettevõtet menetluses nõustanud advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Annika Jaanson.

Tänavu kevadel pälvis palju avalikkuse tähelepanu Baltika suhtes algatatud saneerimismenetlus. Päevakohaseks muutus jälle küsimus sellest, kas saneerimine on üldse vajalik ja võiks toimida või on see sisuliselt pankroti edasilükkamine. Vaatamata kogu protsessi keerukusele on Baltika jõudnud vähem kui viie kuuga saneerimiskava kinnitamiseni ja saanud seeläbi uue võimaluse. Mida saame sellest järeldada?

Eesmärk: säilitada ettevõte ja töökohad

Kuigi saneerimisseadus on puudulik ja vajab selgelt muutmist, siis on selle abil siiski võimalik ettevõtteid edukalt päästa. Saneerimine peaks võimaldama säilitada ettevõtet kui tervikut, seda väärtust ja neid töökohti, mida see ettevõte on loonud, olles alternatiiviks pankrotimenetlusele, mis on suunatud ettevõtte lõpetamisele.

Kuigi see toimub osaliselt võlausaldajate õiguste arvel, teenib see lõppastmes kõikide huve ja suuremat eesmärki – võlausaldajad saavad rohkem raha kui pankroti korral, koostööpartnerid saavad jätkata oma teenuste osutamisega, säilivad töökohad ja säilib ettevõte. Eriti oluline on seda mõista just praegusel ajal, kus paljud ettevõtted on räsitud COVID-19 mõjudest ja kus nende päästmine saneerimise teel võib anda pikemaajalist ja suuremat väärtust kui nende lõhkumine pankrotimenetluses. Seda ka Baltika puhul.

Baltika on vaieldamatult väga pika ajalooga oluline ettevõte nii Eesti kui Baltikumi jaoks. Paraku nagu elus ikka, ei lähe kõik alati plaanipäraselt. Ebaõnnestunud laienemine välisturgudele, tootmistegevuse lõpetamine Eestis, muutunud turuolukord ja lõpuks ka eriolukorrast tingitud negatiivsed mõjud olid need põhjused, mis viisid Baltika saneerimiseni. Kuigi omatootmise lõpetamine 2019. aastal pidi viima tootmiskulud madalamaks ja samal aastal ettevõttes alustatud ümberkorraldused vähendama märkimisväärselt püsikulusid, siis oli selge, et Baltika jätkamiseks eelnevast ei piisa.

Headel suhetel kulla kaal

Et Baltika olukord ei olnud veel lootusetult halb ning enamik võlausaldajatest olid Baltika head koostööpartnerid, kelle huvides oli samuti Baltika tegevuse jätkamine, siis otsustati proovida saneerimist. Töötati välja saneerimiskava, mis nägi ette ettevõttes alustatud ümberkorralduste lõpule viimist ja võlausaldajate nõuete ümberkujundamist. Lisaks rakendati kõikvõimalikke seadusest tulenevaid meetmeid, mis aitasid paremini toime tulla eriolukorrast tingitud mõjudega.

Vaatamata sellele, et suur hulk võlausaldajatest pidi saneerimiskava alusel oma nõudest suures ulatuses sisuliselt loobuma, aitasid nii usalduslikud ja pikaajalised suhted võlausaldajatega kui ka siiras soov ettevõte säilitada saavutada võlausaldajate poolehoiu. Kava võeti võlausaldajate enamushäältega vastu ja kinnitati seejärel kohtu poolt.

Baltika jaoks oleks kõik võinud lõppeda hoopis teisiti, kui saneerimise kasuks ei oleks otsustatud õigel ajal ja kava kinnitamine oleks venima jäänud. Sageli jõutakse saneerimisavalduse esitamiseni alles siis, kui olukord on juba liiga halb – võlgnevused pikaajalised ja suhted võlausaldajatega rikutud. Sellisel juhul õnnestub harva saavutada kava vastuvõtmiseks vajalik poolehoid.

Kui saneerimismenetlusega on seotud vaidlused, siis ei suuda ka kohtud paraku alati viia menetlust läbi seaduses ettenähtud kiiruse ja efektiivsusega ning kava kinnitamise kohta lõpliku seisukoha kujundamine venib pikale. See tekitab võlausaldajates, ettevõtte töötajates, klientides jt asjatut ebakindlust ning muudab samuti saneerimise keerukamaks. Kuigi asja läbivaatamise kiirus kohtus ei sõltu otseselt ettevõtjast endast, siis igal juhul aitab saneerimisavalduse õigeaegne esitamine vähendada hilisemate vaidluste riski ja suurendab võimalust jõuda kava kinnitamiseni võimalikult kiiresti.

Baltika maandub jalgadele

Baltika saneerimiskava kinnitamine tähendab seda, et tänu saneerimismenetlusele on suudetud säilitada ca 500 töökohta Baltikumis (nendest valdav osa Eestis). Umbes 150 koostööpartnerit saab jätkata Baltikaga koostööd. Alles jääb ettevõte, mis lisaks rõivastootmisele on andnud ka suure ühiskondliku panuse. Vaieldamatud on need kõik olulised väärtused, mida saneerimismenetluse abil hoida. Mida rohkem tekib Eestis saneerimise edulugusid, seda rohkem jõuab loodetavasti vastav arusaam ka ühiskonnani.

Baltika saneerimismenetlus on edukalt läbinud esimese etapi ja edasine sõltub juba Baltikast endast. Loodetavasti julgustab Baltika edu ka teisi ettevõtteid saneerimist kaaluma ja prognoositava pankrotilaine asemel saame ka tulevikus rääkida hoopis rohkem ettevõtetest, mida meil õnnestus säilitada.