Millal on põhjendatud juhtimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine äriühingute kaudu?

Olukorras, kui maksukohustuslasel on valida kahe tehingu vahel, ei kohusta õigusnormid teda valima sellist, mille puhul on tasumisele kuuluv maksusumma suurim. Maksukohustuslasel on õigus korraldada oma tegevus viisil, millega kaasneb väikseim võimalik maksukoormus ning riik ei saa seda talle ette heita. Küsimus saab olla üksnes selles, kuidas piiritleda lubatud maksude optimeerimise lahendusi ebaausa maksueelise saamisest.

Riigikohus on viimasel ajal teinud kolm teedrajavat lahendit (3-2-1-82-14, 3-3-1-25-15 ja 3-3-1-12-15), milles on käsitletud Eesti ühiskonnas üsna laialt kasutatavat sotsiaalmaksu optimeerimise (vähendamise) lahendust – juhtimis- või konsultatsiooniteenuste osutamist äriühingute kaudu (nö „OÜ‑tamist“). Kuivõrd kõik viimased kohtuvaidlused on lõppenud maksumaksjale kahjulikult, tasub vaadelda, kus jookseb piir lubatud maksude optimeerimise ja ebaausa maksueelise saamise vahel.

Kirjeldatud juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine äriühingute kaudu ei ole tegelikkuses midagi muud kui sotsiaalmaksu ja -maksete optimeerimine. Kuna dividendide maksmist sotsiaalmaksuga ei maksustata ja selline maksuvabastus ei sõltu sellest, kuidas dividendide aluseks olevat kasumit on teenitud, on äriühingud lõpetanud oma juhtivtöötajatega tavapärased töösuhteid reguleerivad lepingud ning sõlminud nende asemel teenuse osutamise lepingud osaühingutega, mille on äsja asutanud samad isikud.

Maksuhaldur on aastaid püüdnud selliste osaühingute dividendimakseid varjatud töötasumakseteks ümber hinnata, kuid seni pole kohtud sellise käsitlusega nõustunud. Värsketes lahendites aktsepteeris Riigikohus aga maksuhalduri uut lahendust – juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste lepingute alusel saadud summade maksustamist tööjõumaksudega.

Eelkõige on maksuhalduril tekkinud soov juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste lepinguid töölepinguteks ümber kvalifitseerida juhul, kui lepingupooled jätkavad varem kehtinud töölepingutest tulenevate kohustuste täitmist ning teenust osutav osaühing ei deklareeri töötasu või juhatuse liikme tasusid, vaid üksnes dividendiväljamakseid. Sisuliselt on maksuhaldur leidnud, et juhtimis- ja konsultatsiooniteenused on näilikud, kuna neid ei osuta mitte vastavasisulised lepingud sõlminud äriühingud, vaid selliste osaühingute juhatuse või nõukogu liikmed füüsiliste isikutena.

Riigikohus kinnitaski sellist seisukohta ja leidis, et tehingute tegelikuks sisuks võivad olla äriühingu ja füüsiliste isikute vahelised töö- ja juhatuse liikme suhted eelkõige juhul, kui esinevad järgmised asjaolud:

1. teenuseid osutavad äriühingud väljastavad teenuse saajast äriühingule arveid igal kuul ja üldjuhul samas suuruses;
2. äriühingud pakuvad teenust ainult või valdavas osas ühele teenuse saajale;
3. teenuse saajale tema juhatuse liikmete poolt äriühingute nimel osutatud teenuseks on teenuse saaja nõustamine ülesannetes, mida nad täidavad juhatuse liikmetena; ja
4. teenuste osutamise lepingutel on töölepingutele omased tunnused.

See muidugi ei tähenda, et täiendava maksukohustuse määramise aluseks saaks edaspidi olla üksnes asjaolu, et juriidiline isik osutab juhtimis- või konsultatsiooniteenuseid. Riigikohus selgitas, et juhtimisteenuste osutamist äriühingute kaudu tuleb pidada õigustatuks näiteks järgmistel juhtudel:

1. kui äriühingute grupi haldamiseks on loodud eraldi valdusühing, mille töötajate tööülesannete hulga kuulub grupi liikmete juhtimine või nõustamine;
2. kui juhatuse või nõukogu liikmed ei tegutse juhitavas ühingus igapäevaselt ning nende ametiülesannete täitmiseks vajalikud kulud katab ja töövahendid tagab teenust osutav äriühing;
3. kui juhtorgani liige on ametisse nimetatud lühiajaliselt või ta pakub juhtimisteenust paljudele äriühingutele (eriti näiteks juhatust asendavate organite puhul, nagu likvideerija või pankrotihaldur).

Seega on juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine äriühingu kaudu iseenesest küll võimalik, kuid õiguslikult ei ole aktsepteeritav, kui selliste tehingute kaudu saadakse ebaaus maksueelis. Kui ebaausat maksueelist ei saada, on tegemist seadusliku maksuplaneerimisega ning maksuhalduril ei ole võimalik tehinguid ümber hinnata. Riigikohtu sõnum on aga ühene – juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine ühemehe osaühingute kaudu toob üldjuhul kaasa ebaausa maksueelise ja see ei ole õiguslikult lubatav.

Karli Kütt
Advokaat