Kõik uudised

Mälestame emeriitadvokaat Peeter Lepikut

2021-04-23

Peeter Lepik

Emeriitadvokaat

28.08.1954 – 17.04.2021

17. aprillil lahkus meie seast kolleeg, advokaadibüroo Lepik & Luhaäär kaasasutaja, kaasaegse advokatuuri üks alusepanija, emeriitadvokaat Peeter Lepik.

Peeter Lepik oli Eesti Advokatuuri liige aastatel 1985-2019, tegutsedes kutsesobivuskomisjoni ja mitut puhku juhatuse liikmena. Tema tööks ja südameasjaks Eesti Advokatuuris oli õigusteenuse kvaliteedi parendamine.

1990. aastal oli Peeter Lepik kaasasutajaks esimeses Eesti eraõiguslikus advokaadibüroos Lepik ja Luhaäär, kust on tänaseks välja kasvanud paljud tuntud õiguspraktikud.

Advokaadibüroo COBALT avaldab kaotuse puhul kaastunnet Peetri perele ja lähedastele.

Jagame meie kolleegide mälestusi Peetrist ning täname Eesti Advokatuuri nende kogumise eest.

Toomas Luhaäär

Vandeadvokaat, Peetri äripartner

Olen kaotanud hea kolleegi  ja usaldusväärse äripartneri. Raske on leppida mõttega, et meie kokkulepitud kohtumist ei tule ja ma ei saa oma mõtteid enam mitte kunagi Peetriga jagada.

Millegipärast mäletan eriti selgelt 1990. aastal, Peetri initsiatiivil toimunud kohtumist Rootsi advokaadi Ulf Bergquistiga, kellest sai meie esimene koostööpartner Rootsis. Istusime kokkusurutuna Tallinna I Õigusnõuandla kõige esinduslikumas kabinetis, rääkisime Eestist ja meie ees seisvatest muudatustest. Ning äkki küsis Ulf, kus me enda kliente vastu võtame. Pobisesime Peetriga teineteisele otsa vaadates midagi segast, kuid taipasime hetkega: nüüd tuleb tegutseda kiiresti.

Nii sündis mõte asutada Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär. Maailm, kuhu 1990ndate alguses sukeldusime, oli täis tõsisemaid väljakutseid kui oskasime arvata. Olime suurepärane tiim. Me tahtsime, et Eesti saaks taas normaalseks Euroopa riigiks. Mõistsime, et tuleb taasluua tugevatele advokaadibüroodele toetuv Eesti Advokatuur, mida ei pea häbenema oma lääne kolleegide ees.

Meie esimese logo kujundas Peetri hea sõber Volli Taiger. Alles aastaid hiljem mõistsin, kui täpselt ta tabas meie olemuse. Meie logos oli 2 vastastikku pööratud L-tähte. Olimegi erinevad, mina pigem muutuste usku, Peeter tundlikult alalhoidlik. Kuid mistahes olukorras panime alati seljad kokku, vaidlesime selgeks eesmärgi ning tee selleni jõudmiseks.

Mäletan selgesti ka üht 1992. aasta varakevadist hommikutundi Stockholmis, kui kruvisime tagasihoidliku L&L filiaali sildi meie Rootsi kolleegi büroo seinale. Parafraseerides klassikuid, sõnas Peeter: „ Siin me nüüd oleme, sest teisiti me ei saa“. Ja kogu tema olemusest õhkus optimismi tuleviku suhtes.

Läbi pideva arengu ja muutuste on Advokaadibüroost Lepik ja Luhaäär saanud tänaseks üks Baltikumi suurimaid advokaadibüroosid Cobalt. See, millest me 90-ndate alguses unistasime, on saanud teoks. Peetri panus advokaadibüroo Cobalt loojana ja arendajana, rahvusvahelise advokaatide ühenduse Lex Mundi ja Eesti Advokatuuri juhatuse liikmena, on hindamatu.

Kui Peeter lõpetas kuus aastat tagasi aktiivse advokaaditegevuse, võttis ta selle kokku lihtsalt ja selgelt. „Meie büroo sai 25-aastaseks ja minul täitus advokatuuris 30 aastat. Need, kes on nii kaua olnud, saavad kuldmärgi, teemantmärki enam ei ole. Eelmisel aastal sain 60. Aja kulgemist peab tunnetama.“

Aeg tiksub täna Peetri jaoks uut moodi. Meie võimuses on vaid Peetrit ja tema tegemisi mitte unustada.

Liina Linsi

Advokaadibüroo COBALT partner

Peeter oli kolleeg, kellega olen kõige kauem koos töötanud. Tema lahkumine on pannud meenutama lugematuid ühised sündmusi, küll lõbusaid, küll töiseid, ka kurbi ja isegi traagilisi. Kõike on pika elu kestel olnud.

Lõpetasime mõlemad õigusteaduskonna 1984. aastal, mina päevaõppe ning Peeter, kel oli inglise filoloogi diplom Pedast juba olemas ning paar aastat õpetajastaažigi, kaugõppe. Kui päevaste üliõpilaste hulgas oli cum laude lõpetamine tavaline, siis kaugõppe puhul oli see harukordne. Peeter muidugi lõpetas cum laude.

Koos olime stažöörid Tallinna I Õigusnõuandlas, Viru tänaval Viru väravate kõrval asuvas majas. Meie vastuvõtuajadki olid samal ajal – õhtul kella kuuest seitsmeni. Jagasime kabinette teiste nõuandlas töötavate advokaatidega ning meiesugustele noortele tööpäeva kestel aega ei jätkunud. Peetri juhandajaks oli Simon Levin, mul Bernhard Jakobson.

Ka advokaatideks võeti meid samal ajal, kuiva seaduse ajal, mil pidupäevadel tohtis juua ainult morssi. Lepikut keelud ei huvitanud ning ta leppis meie tolleaegse juhataja K. Kägiga kokku, et paneme tema kabineti kappi pisut šampust hoiule. Tegelikult ostsime terve suure kastitäie pudeleid ja mahutasime need kõik juhataja kappi. Mäletan siiani nägu, millega Kägi kapiuksed avas! Pidu sai igatahes ülilõbus ning advokaadiks vastuvõtmine sai korralikult tähistatud.

1991. aastal lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes - vahepeal oli rublade asemele tulnud kroonid ja raha oli mul väikse lapse emana täiesti otsas - asusin tööle büroosse Lepik ja Luhaäär. Ning töötan siin siiamaani, ehkki 30 aastat hiljem kannab see nime Cobalt.

Esmalt ootasid Lepik ja Luhaääres tegelemist omandireformiga seotud kliendid. Peeter ja Toomas olid teinud aktiivset müügitööd ning büroosse pöördus palju välismaal elavaid inimesi. Peetriga seoses meenub klient, kelle esivanematele kuulusid Narvas võimsad vabrikud. Koos sõitsime Narva varandust üle vaatama ja sealsete inimestega kohtuma. Meid võtsid vastu tõelised mafioosod, kes haistsid head saaki (ma ei pea silmas kohaliku omavalitsuse tegelasi), kuid käigust oli kasu – meie kliendil õnnestuski saada täiesti arvestatav kompensatsioon ja lisaks veel üks magus mereäärne krunt Narva-Jõesuus. Peetri sarmil oli selles õnnestunud kaasuses määrav roll.

Peetri ja Martin Simovardiga Argentiinas IBA konverentsil käies sõitsime sündmuse järel mööda maad ringi. Muidugi jõudsime ka Mendozasse, kuulsasse veinipiirkonda. Sealsetesse mägedesse jõudes selgus ootamatult, et mägedes lume peal mõjub päike eriti tuliselt ning pea hetkega hakkas Lepiku võimas laup värvuma roosakas-punaseks. Pikalt kaalumata võttis Lepik kaelast lipsu, sidus selle meisterlikult ümber pea ning laup oligi põletushaavadest päästetud! Sellistes ja ka palju kehvemates olukordadest oli Peetril alati suurepärane oskus väljapääs leida! Temaga koos oli turvaline ja lõbus.

Ma usun, et meie büroos töötanud kolleegidele jääb siit alati meelde soe ja mõnus tööõhkkond. Sellisele sisekliimale rajas vundamendi juhtivpartner Lepik oma hooliva, lõbusa, kõiki kolleege hindava olekuga.

Martin Simovart

Advokaadibüroo COBALT partner

Peetrist on vaid imelised mälestused nii patrooni, kolleegi kui ka hea sõbrana. Kui tulin ülikoolist ja liitusin Lepik & Luhaääre bürooga 1993, oli kõik alguses väga aukartust äratav, kuid tegelikkuses oli büroo nagu suur perekond - soe õhkkond. Peeter ei tekitanud võltshierarhiat, võttis noort inimest võrdsena. Sellest ajast peale kui ma Peetrit tundsin, oli ta muhe, sõbralik ja leidis alati aega kuulamiseks ning kaasamõtlemiseks. Koos veedetud aastatest Dunkri/Niguliste tänava büroost meenub siiani üle büroo kajav Peetri võimas ja siiras naer just kuuldud humoorika seiga üle, mis nii mõnelgi nooremal kolleegil võis esimesel korral jalust nõrgaks võtta. Samuti juba välisuksest sisse astudes ninna jõudev sigari lõhn, mis andis aimu Peetri kohalolust. Peetrile meeldis suhelda inimestega ning elust rõõmu tunda. Seda jääb ka meenutama koos veedetud aeg mitmetel välislähetustel, kus koos välismaa kolleegidega õhtusöögilaus viibides oli Peeter oma naljade ja juttudega alati nõutud lauakaaslane. Peeter oli suure empaatia võimega ning see väljendus ka tema suhetes klientidega. Tal jätkus aega süvenemiseks ning leida lahendusi ka pealtnäha vähem tähtsatele probleemidele, mis samas kliendi jaoks olulised. Kuid nagu ta armastas öelda, siis “töö on alati tellija materjalist”.