Eelmisel aastal tõusus pankrottide ja saneerimiste arv kõikides Balti riikides

Artikkel ilmus 13. veebruar 2025 Postimehe Majandus portaalis

Eelmisel aastal tõusis pankrottide ja saneerimiste arv kõikides Balti riikides, selgub advokaadibüroo COBALT Balti riikide vaidluste turuülevaatest. 

”Hoolimata kestvatest majanduslikest raskustest on vaidluste lahendamise turg Baltikumis näidanud märkimisväärset vastupidavust. Viimase aasta jooksul suurenenud konkurentsivaidluste arv ning sagenenud pankroti- ja saneerimismenetlused on toonud esile, kui oluline on vaidluste tõhus lahendamine äritegevuse stabiilsuse tagamiseks,” märkis juhtivpartner Jaanus Mody. ”Nagu muu maailm, seisavad ka Balti riigid silmitsi pandeemia järelmõjude, inflatsioonisurve ja geopoliitiliste pingetega. Need tegurid on oluliselt mõjutanud ka vaidlusi – alates töövaidlustest kuni riigihangeteni. Ka regulatiivne järelevalve on erinevates sektorites märgatavalt kasvanud.” 

Ülevaate kohaselt tõusis kõigis kolmes riigis võrreldes 2023 aastaga pankrottide arv ca 15%. Sarnaselt Eestiga, sai ka Leedus tugevalt pihta ehitussektor. Leedus mõjutasid pankrottide arvu poliitilised otsused – nii miinimumpalga tõus kui ka toitlustusettevõtetele 9%-lise käibemaksu rakendamise peatamine. Lätis paistis silma Baltic International Bank pankrotimenetlus, samas kui Eestis oli tähelepanuväärne lennundussektorit mõjutanud Nordica ja tema tütarettevõtte Xfly püsivalt maksejõuetuks muutumine. 

„Paralleelselt pankrottide arvu suurenemisega tõusis kõikides Balti riikides ka saneerimiste arv. Eestis algatati 2024 aastal rekordiliselt 28 ettevõtte saneerimismenetlus,“ tõi partner Annika Peetsalu esile. See oli samal tasemel Leeduga, kus toimus samuti 28 menetlust, millest 4 hiljem tühistati. Kõige rohkem tähelepanu sai Planet42 saneerimismenetlus, mis omas olulist mõju Eesti investeerimiskogukonnale ja mille järellained ulatuvad ka käesolevasse aastasse, kui viiakse läbi ettevõttesse investoreid koondanud ühingute pankrotimenetlusi.  

Läti restruktureerimiste arvu mõjutas Euroopa Liidu saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi vastuvõtmine, mis annab ettevõtetele kava vastuvõtmiseks rohkem aega. Probleemiks on endiselt see, et algatatud menetlustest jõuab kava vastuvõtmiseni üksnes väike osa ettevõtteid, kuid restruktureerimise edukus võimaldab siiski säilitada arvukalt töökohti (nt hetkel pooleliolev East Metal, milles töötab 550 töötajat).  

„Kokkuvõttes on keerulised majandustingimused omanud Balti riikide üleselt ettevõtetele sarnast mõju, sh nähtub, et olulist rolli ettevõtluskeskkonnale omavad ka muudatused maksudes, mille tõusu järel ei pruugi kõik täna tegutsevad ärid püsima jääda. Restruktureerimiste kasv lisab siiski optimismi ning loodetavasti ei jäta olulised ettevõtted seda võimalust õigel ajal kasutamata,“ nendib Annika Peetsalu.